idapoole. Tema läbimõõt on kuni 20 m, sügavus 1,25 m. See kraater on praegu kõige kurvemas seisus. 4. kraatris avastas I. Reinwald esmakordselt meteoriidi löögijälgi, mis kinnitas ta usku, et Kaali kraatrid on meteoriitse päritoluga. Kraater nr. 5 asub eelmisest 170 m kaugusel, lõuna pool põllul. Läbimõõt oli algselt 13 m ja sügavus 0,9 m. 5. kraatri uurimise tulemused on aidanud meteoriitikutel ja geofüüsikutel oluliselt selgitada meteoriidi löögi mõju maa pinnakihtidele, siit on kogutud kõige rohkem meteoriidikilde, sealhulgas ka suurim Kaalist leitud kild, mille kaal on ligi 40 g. Kraater nr. 6 paikneb peakraatrist 450 m loode poole. See on vähemärgatav lohk, otse maantee ääres. Läbimõõduga 26 m ja sügavus 0,6 m. 1996. a. tehti see hoogtöö korras enam-vähem vaadeldatavaks. Kraater nr. 7 asub Kaali kaupluse vastas. Et tegu on meteoriidikraatriga avastati alles 1965. a. 7. kraatri mõõtmed on 15 m ja 1 m. Suure läbimööt 110 ja sügavus 16.
külgoks uue ladva ja pikkuskasv jätkub. 58. Mis on vaigupesa? Aastarõngaste sees või vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Esineb ainult okaspuudel, millel on vaigukäigud. Suurust mõõdetakse pikkusena millimeetrites saematerjali pikisuunas. 59. Mis on poomkant? Servatud saematerjali külgpindadele jäänud saagimata ümarpuidu osa. 60. Miks puitu immutatakse? Muuta puitu vastupidavamaks (putukad, mädanik jne), et vältida pinnakihtidele tekkivat destruktsiooni, et pikendada eluiga 61. Kaasajal kasutatav immutusvahend on 62. Puidu difusioonimmutus Meetodid: immutuspasta pealekandmine puidu pinnale- väikeste koguste postide konserveerimiseks, määritakse pastaga, hoitakse pakituna soojas 2-3 kuud bandaazimmutus- immutus viiakse läbi ekspluatatsiooni käigus. puidu leotamine küllastunud immutusvedeliku lahuses- vannidesse laaditakse märg materjal. 2h-mõni nädal. Väike tootlikkus, kuid hea tulemus. 63
Kindlasti on selle üheks põhjuseks seadusandlus, mis ei reglementeeri eriti seda valdkonda. Suuresti on jäetud kalmistute arendus kohalike omavalitsuste peale, kus aga pahatihti puuduvad valdkonna spetsialistid ning napib ka vahendeid uuringute sisseostuks. Enne kalmistute rajamist ei vaadata kahjuks eelnevalt läbi inimkeha lagunemise protsessi ja sellest tingitud mikroorganismide ning ka keemist mõju ümbritsevatele pinnakihtidele ning ka pinna-, ja põhjavee kvaliteedile. Kalmistute keskkonnamõju Määravateks teguriteks kalmistute paiknemise valikul on olnud pigem usulised ja kultuuriga seotud aspektid. Suur osa olemasolevaid surnuaedu on rajatud arvestamata nende johtuda võivast mõjust keskkonnale ja avalikule tervisele. Kalmistud kipuvad asuma tihti tiheasustusalade sees või vahetus läheduses. Inimasulate laienedes on kalmistu asulaga sageli kokku kasvanud (nt Türi linna kaks kalmistut).
Kolme või enamkorruseline ehitis tuleb rajada üldjuhul TP-1 klassi ehitisena. TP-2 (tuldtakistav) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lähem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast. Kandetarindid võivad olla põlevatest materjalidest. Kelder tuleb rajada mittepõlevatest materjalidest. Turvalisuse tase tagatakse suuremate tulepüsivusnõuetega seinte lagede ja põrandate ja nende pinnakihtidele. Lisaks on korruste ja inimeste arv piiratud olenevalt ehitise kasutusviisist. TP-2 klassi ehitise võib üldjuhul püstitada ühe- või kahekorruselisena, kõrgusega kuni 8,5m. TP-3 (tuldkartev) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Tulepüsivusnõuded esitatakse keldritarinditele 60 min. Piisava turvalisuse taseme saavutamiseks on seatud piirangud: Hoonete kasutusotstarbele, korruse piirpindadele, hoones viibivate inimeste arvule,
tehiskividest müüritises materjalide ebasobiv koostis veekeskkonna tingimuste suhtes; ajaloolistest tingimustest lähtuv mõju, näiteks ruumides või hoone lähistel ladustatud materjalid: soolad, fekaalid, mineraalväetised jne. Sagedamini esinevad müüritistes sulfaatsed soolad Na2SO4, CaSO4·2H2O ja paiguti kloriidid NaCl, KCl ning ajalooliselt NH4NO3. Kõige agressiivsema krohvi ja viimistluskihtide (sh. ajaloolistele pinnakihtidele) struktuuri lagundava mõjuga on naatriumsulfaat (Na2SO4), millel on faasiüleminekul kõige suurem mahu suurenemine (311 %, vt. Tabel 2.6. 72 Tabel 2.6 Soolade faasimuutus. Vees lahustuv sool Faasimuutus Faasimuutuse temp., C° Mahu suurenemine, % Na2SO4 Na2SO4·10H2O 32 311 NaCl NaCl 10H2O 0,2 130
annaabi.ee 
