Üldine Planeetidevahelises ruumis tiirleb tohutu hulk meteoroide - üliharuldasi sadade ja kümnete kilomeetrite, tavalisi paljude meetrite suurusi, väiksemaid ja massiliselt imepisikesi tahke aine osiseid. Atmosfääri tunginud meteoroidid on nähtavad meteooridena ehk "tähesajuna" ja boliididena. Kosmilise kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad atmosfääris: suuremad kaotavad pinnakihte, üliväikesed hävivad kogunisti. Maapinnale jõudnud meteoroide tunneme meteoriitidena. Ainult väiksemad meteoorkehad võivad säilida tahkete paladena, suuremad kehad plahvatavad Maaga põrkudes ja hajuvad ümbriskivimites ja - setetes, või kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kaugele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi meteoriite, mis on sageli atmosfääri sattudes aeglustunud ja purunenud suuremate kehade killud.
*Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest (kõvadusest), mullavee omadustest (happelisusest) ja ajast. -Füüsikaline murenemine e. rabenemine toimub kivimiosakeste e
72 Kiiresti tuld levitavaks ja suurel hulgal suitsu tekitavaks pinnakihiks loetakse niisugust pinnakihti, mis ei vasta eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest
72 Kiiresti tuld levitavaks ja suurel hulgal suitsu tekitavaks pinnakihiks loetakse niisugust pinnakihti, mis ei vasta eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest
LÄÄNEMERE GAASIREZIIM Merevees lahustunud gaasidest avaldavad organismidele suurimat mõju hapnik, süsihappegaas ja väävelvesinik. Taimed kasutavad süsihappegaasi assimilatsioonil, eraldades hapniku. Loomad kasutavad hapniku hingamiseks, süsihappegaas ja väävelvesinik, eriti suurtes kontsentratsioonides, mõjuvad neile mürgiselt. Läänemere gaasireziim oleneb otseselt vee ringlemisest ja segunemisest, olles erinev homohaliinses ja heterohaliinses veekihis. Läänemere pinnakihte iseloomustab suur hapnikusisaldus, mis tavaliselt on ligi 100 % küllastusmäärast. Kevadel ja suvel, vetikate intensiivse arenemise ajal ,eraldub fotosünteesil vette rohkem hapnikku kui seda lahustub ja küllastusprotsent on üle 100. Suur hapnikusisaldus mere pindmistes veekihtides sügisel on seotud vee intensiivse ringlemisega sellel perioodil. Talvel jääkatte all võib mõnikord tähelda merevee pinnakihtide hapnikusisalduse mõningast vähenemist.
annaabi.ee 
