SVEITS Sveits on föderatiivne vabariik, ta koosneb 23 kantonist. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. LOODUS S veits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Sveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade
Keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani keeled on riigikeeled Rahaühik: Sveitsi frank Suurimad linnad: 1. Zürich - 343 000 inimest 2. Basel - 176 000 inimest 3. Genf - 172 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Monte Rosa - 4634 m 2. Dom - 4554 m 3. Weisshorn - 4512 m 3 1.1. Loodus Sveitsil on viis naaberriiki. Ta piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik, mis on madalate ahelikega ja mille alla jääb kümnendik riigi territooriumist ning nende kahe vahele jääb 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune Sveitsi platoo, mis piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk-
mõlemast lühem (117 päeva). 10. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Veenus on ümbritsetud tiheda pilvise atmosfääriga, mis varjab meie eest planeedi pinna. See on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. 11. Mida teatakse Veenuse pinnaehituses? Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust.
annaabi.ee 
