negatiivse reaktsiooni. 17 Kuigi osa selle perekonna nn vanu liike on viidud uute perekondade (Lactococcus, Enterococcus) alla, on perekonnas ikka veel palju liike. Praegu on perekonnas Streptococcus kolm füsioloogilist rühma: oraalsed streptokokid, püogeensed streptokokid ja muud streptokokid. Nad on patogeenid või tinglikud patogeenid. Streptokokke eristatakse hemolüüsi tüübi järgi ja ka pinnaantigeenide (Lancefieldi pinnaantigeenid) järgi. Pinnaantigeene kasutatakse peamiselt beeta-hemolüütiliste streptokokkide identifitseerimiseks (patogeenid!) ja grupeerimiseks. Püogeensed e. mädatekitajad streptokokid. Streptococcus pyogenes. See liik on kõige olulisem. Tal on hüaluroonhappest koosnev kapsel. Kaitseb fagotsüütide eest ja aitab epiteelile kinnituda. Ta on väga vastupidav kuivamisele. See soodustab tema levikut haiglas.
Keskmiste diameeter on 7-10µm ning suurtel on raku suurus üle 10µm Sisaldavad mitmeid ensüüme – lipaasi, happelist fosfataasi, esteraasi, fosforilaasi jne Eluiga vereringluses on 10-13 päeva, seejärel migreeruvad limaskestadele ja kudedesse, liiguvad aeglaselt ärrituskolletesse Olulisem funktsioon on osalemine immuunreaktsioonides ja organismi immuunkaitses Rakud jaotatakse immunoloogiliste omaduste ja pinnaantigeenide esinemise järgi kolmeks grupiks: B-lümfotsüütideks, T- lümfotsüütideks ja nullrakkudeks Monotsüüdid 6-8% vere leukotsüütide üldhulgast, kõige suuremad vererakud (12-20µm) Monotsüütide tuum on neerukujuline ja sügava sissesopistusega ühel küljel, tuumas võib olla 1-2 tuumakest Tsütoplasma nõrgalt basofiilne, seal paiknevad peened argürofiilsed sõmerad, mis sisaldavad hüdrolüütilisi ensüüme ja peroksüdaasi
Oksüdaas+, katalaas+, toodab glükoosist oksüdatsioonil hapet. Välispinnal arvukalt antigeene (vt. virulentsus). Epidemioloogia. Inimesed on ainsad looduslikud peremehed. Kandlus võib olla asümptomaatiline, eriti naistel (50%, meestel 5-10%). Ülekanne toimub peamiselt sugulisel kontaktil. Hiliste komplemendifaktorite defitsiidi korral on dissemineeritud haiguse risk tõusnud. Sageduselt STD-de seas teisel kohal (esimene on klamüdioos). Korduv infektsioon erinevate pinnaantigeenide tõttu sage: pilide võimalikke antigeene on > 1 miljoni, need tekivad geneetilise muutlikkuse ja immuunvastuse tõttu (takistab ka vaktsiinide valmistamist). Virulentsus. • Pilin – vahendab algset kinnitumist ripsmeteta epiteelile, sekkub neutrofiilide tapatöösse • Por-proteiin – takistab fagolüsosoomide teket neutrofiilides (soodustab rakusisest elulemist) • Opa-proteiin – vahendab tugevat kinnitumist eukarüootsetele rakkudele
annaabi.ee 
