kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus). Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: Lepp: Lepapoi (Agelastica alni) mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi)
seenhaiguste nõrgestatud noori puid. Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavad männikutes aga ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Mände kahjustavatest ürasklastest on Eestis esindatud hiidürask (Dendroctonus micans), kahekidane ja neljakidane võraürask (Pityogenes bidentatus ja P. quadridens), männi-kooreürask (Ips sexdentatus) ning suur- ja väike-säsiürask (Tomicus piniperda ja T. minor). Pungasid ja võrseid kahjustavad mähkurlaste männi-virvemähkur, männi-vaigumähkur ja männi-ladvamähkur röövikud. Männivaksiku (Bupalus piniaria) vastsed toituvad igas vanuses mändide okastest. Korduvate rünnete korral puud nõrgenevad ning muutuvad vastuvõtlikuks teistele kahjurputukatele ja haigustele. Punaka männivaablase (Neodiprion sertifer) vastsed toituvad männi vanadest okastest, hariliku männivaablase (Diprion pini) röövikud aga ka noortest okastest. 2
puud talvel üles töötada ja metsast ära viia. Mänd: Säsiüraskid (Tomicus sp.) on meie männimetsade tavalisemad üraskiliigid. Nende nimetus tuleneb noormardikate küpsussöömast männi võras, kus nad närivad käike võrsete säsis. Tuulega kahjustatud võrsed murduvad ja varisevad. Tõukude areng toimub puu tüvel koore all. Erinevalt koore- ja niineüraskitest on säsiüraskid monogaamsed, kes asustavad vahel ka terveid puid. Suur- säsiürask (Tomicus piniperda) on must 3,5.....5,8 mm pikkune mardikas, kes asustab mändide paksukorbalist tüveosa, eelistatuks on vaigutatud männid, haigestunud või tulekahjudest ja tormidest kannatanud puud. Lendlus algab vara aprillis ja mai algul. Emakäik on kuni 10 cm pikkune pikikäik ja kulgeb alt üles. Ema muneb kuni 100 muna ja vastsekäigud kulgevad risti emakäiguga. Nukkumine toimub juunis- juulis ja noormardikad kooruvad tavaliselt juuli teisest poolest alates, siirdudes küpsussöömale
annaabi.ee 
