Edu- motiveerimise maailmas pole miski nii edukas kui edu /motivatsioonikõnelustel õpib inimene paremini hindama ja jagama oma edulugusid/ Lootus- ilma lootuseta pole ka motivatsiooni Teised motivaatorid: ahnus, rivaalitsemine, altruism jne Eneseusalduse üle ehitamine/jällegi väga edukas läbi arenguvestluste/ 1. Külvamine-Loo visioon ja tuleta seda meelde regulaarselt. 2. Kastmine- eneseusaldust kosutavaks allikaks on positiivne tagasiside mitte aga pingutusastme tulemus. Oluline on saavutusi endale teadvustada! 3. Rohimine Tulemuste vaatlemine: tuleta meelde visiooni tegele tagasilöökidega arenda õppimise oskust Motivatsiooniteooriad: Pavlov ja Skinner: kiitus motiveerib E.Tolman- inimesi motiveerivad ootused selle suhtes, mis juhtub siis, kui me mingeid konkreetseid asju teeme. F.Taylor D.McGregori: inimene juhib ja kontrollib ennast ise, kui teda siduda org. Eesmärkidega, inimene
jooksuvõistlusteks. Sõltuvalt treeningu kestusest ja tugevusest on selle toime organismile erinev ja teatud juhtudel isegi vastandlik. Et sellest võimalikult palju kasu ja rahuldust saada, tuleks järgida kindlaid põhimõtteid. · Mis on Sinu eesmärk: Kena välimus Hea kehaline vorm, südame - vereringesüsteemi tugevdamine Osalemine jooksuvõistlustel Iga toodud eesmärgi saavutamine nõuab kestusjooksu treeningute läbiviimist kindla pingutusastme ja kestuse juures, milleks on vajalik treeningukoormuste õige määramine. Treeningkoormuste määramisel ühe või teise eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas lähtuda kindlatest südame löögisageduse väärtustest, vastavalt Sinu eale. Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile: 1. taastusraviks 2. harrastusportlastele 3. tippsportlaste treeninguks Energiatootmine ja vastupidavus Aeroobne treening
(Landõr 2009) Tsüklilist (ja ka tugevalt atsüklilist) koormust vaadeldakse kui eraldiseisvaid ühekordseid koormusi, koormuse intensiivsust hinnatakse igal töötsüklil SLSavg eraldi vaadeldes. 12 Joonis 9. SLS muutus ühekordse kehalise koormuse mõjul. Allikas: Landõr 2009 Treeningu intensiivsust iseloomustab sportlase organismi pingutusastme suhe treeningu ajal maksimaalselt võimalikku pingutusastmesse. Intensiivsuse taset võib määrata treeninguaegse pulsi võrdlemisel maksimaalse pulsiga või võrdlemisel pulsiga aeroobsel ja anaeroobsel lävel (%SLSmax, %AL, %AnL). Maksimaalne pulss näitab, kui kõrgele tõuseb SLS maksimaalse kehalise koormuse sooritamisel. Treeningu pulsiandmete analüüsi eelduseks on sportlase testimine (pulss rahuolekus, aeroobse läve tasemel, anaeroobse läve tasemel, SLSmax) ning
annaabi.ee 
