Revolutsiooniliseks sammuks timpanite ajaloos oli pedaali leiutamine. Häälestamisprotseduur nõudis tänu pedaalile aega märksa vähem. Kui leiutati veel häälestusindikaator, oli tee müravabaduse ja virtuoossuse suunas lahti. Tänapäeva timpanimängijale pole vaja ette kirjutada ei vajaminevate timpanite arvu ega alghäälestust, vaid need küsimused lahendab mängija ise, olles eelnevalt vaadanud partii läbi. Siiski kõlavad timpanid paremini naha keskmise pingutatuse juures. Seepärast on tänapäevaste timpanite komplektis viis eri suuruses instrumenti: 20-, 23-, 26-, 29- ja 32-tolline. Vajaminevad timpanid paigutatakse mängija ette poolkaarde. Ei eksisteeri aga ühtset seisukohta, kas väiksemad timpanid paigutatakse mängija parema või vasaku käe poole. Timpanipartiid kirjutatakse bassivõtmes absoluutsesse kõrgusse. Hästi kõlab heliulatus F-g, kuid tertsijagu mõlemale poole on siiski võimalik. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
Kilpkõhre ülaservale kinnitub sadulakujuline kõripealis ehk epiglottis. Koos kõhredega ja kõrilihastega toimib kõripealis omalaadse klapina, mis neelamisel sulgeb sissepääsu trahheasse. Kilpkõhre all asub ümar sõrmuskõhr. Seestpoolt on kõri vooderdatud limaskestaga. Kõris asub veel hääleaparaat, mille moodustavad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu ja osad kõrilihased. Hingamise ajal on häälepilu laienenud, kõnelemise ajal aga häälekurdude pingutatuse tõttu ahenenud. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega väljahingamise ajal. Pingul häälekurdude puhul on heli kõrgem, lõtvunud kurdude puhul aga madalam. Hääle tugevus aga sõltub häälepilu läbiva õhujoa tugevusest. Hingetoru ehk trahhea: Kõri sõrmuskõhrest allapoole kulgeb trahhea ehk hingetoru. Täiskasvanul on trahhea umbes 10 13 cm pikkune, jäik, alati avatud silinderjas õõnes moodustis. Toeseks on 16 20 poolrõngakujulist hingetorukõhre
ruudukujulistest võrgu silmadest. Võrgu ülemises servas on 7 cm laiune valge horisontaalne lint, mis on valmistatud üle võrgu serva keeratud valgest riidest ja õmmeldud võrgu külge kogu pikkuses. Selle lindi kummaski otsas olevast avast on läbi tõmmatud nöör, mis kinnitab lindi postide külge, hoides seega võrgu ülemist serva pingutatuna. Selle lindi sisse on tõmmatud painduv tross, millega võrk kinnitatakse postide külge ja mis tagab võrgu ülemise ääre pingutatuse. Võrgu alumise servas on 5 cm laiune horisontaalne lint, mis on sarnane ülemise lindiga, millest on läbi tõmmatud nöör. Antud nööriga kinnitub võrk postide külge ja sellega tõmmatakse võrgu alumine osa pingule. 2.3. PIIRDELINDID Kummagi külgjoone kohale kinnitatakse võrgu külge kaks vertikaalset 5 cm laiust ja 1 m pikkust valget linti. Mõlemat linti loetakse võrgu osaks. ANTENNID Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras, mis on