Samuti on kitarre, mille kael on terve kitarri pikkune ning kere tükid on hiljem kahelt poolt kaelale külge liimitud (neck-through bass)(joonis 4). Kitarri kere alumises otsas asetseb sild, mille külge kinnituvad keeled. Erinevalt akustilisest kitarrist on elektrilise basskitarri sild metallist ning kere külge mitme kruviga kinnitatud, kuna basskitarr peab vastu pidama oluliselt suuremale pingele tema jämedate keelte pinguloleku tõttu. Silla ja kaela vahel, otse keelte all on helipead. Helipeade arv ning stiil sõltub kitarri tootjast ja mudelist. Näiteks on olemas ühe-ning kahemähiselised helipead. Kahemähiselist helipead tuntakse ka kui Humbucker helipead (joonis 11). Humbucker helipea oli algselt kokku pandud kahest vastassuunaliselt paigutatud ühepoolilisest helipeast. Humbucker'i nimi tuleb väljendist ,,buck the hum". Hum'iks nimetatakse ühepoolilistes helipeades vahelduvvoolu
Roheline toniseerib. Ta mõjub hästi sapikivitõve ja teiste maksa haiguste puhul ning vaigistab peavalu. See värv aitab kahjutuks teha mürkaineid, alandab arteriaalset rõhku, leevendab sokki ja väsimust ning aitab otsustada, mida edasi teha. Roheline soodustab uinumist, rahustab jonnivat last ning tasakaalustab häiritud närvisüsteemi. Ta loob lohutust, mida eriti vajavad hälvikperede lapsed. Rohelist kasutatakse südamehäirete, kõrge vererõhu ja pinguloleku puhul. Need, kellele meeldib roheline värv, on enesekindlad, põhjalikud ja ka konservatiivsed. Roheline värv ei meeldi närvilistele ja eksalteeritud inimestele, aga ka neile, kes pakatavad energiast. Viimastele on roheline liialt tasakaalustav ja väikese pingega. Värv ruumis Ruumi roheline üldtonaalsus vahendab rahu ja võimaldab kontsentreeruda, võib aga tekitada ka monotoonsustunnet
nime, operatsioonisaalis toimuvat, anesteesiameetodit, operatsioonijärgset ravi, jälgimist ärkamisruumis ja üleviimist osakonda, kavandatud järelravi. Preoperatiivsel perioodil on vajalik ka operatsiooni järel vajalike oskuste harjutamine: hingamisharjutused, liikumis- ja võimlemisharjutused (voodist tõusmine ja voodisse heitmine, veenitromboosi ja kopsuemboolia vältimine) ning haavade pinguloleku, venimise ja rebenemise vältimine, ohutu köhimine. 1.2. Toitumine ja eritamine Eelmise päeva õhtust tuleb üldiselt olla söömata, vajadusel tühjendatakse sool ja paigaldatakse püsikateeter. 1.3. Puhtus ja rõivad Operatsioonieelsel õhtul käib patsient dusi all. Operatsioonipäeva hommikul patsient peseb ja käib vajadusel dusi all, jälgida tuleb eriti suu, küünte ja genitaalide puhtust.
Tavaliselt haigestuvad vanemad inimesed. Soodusteguriteks on ülekaalulisus, alajäsemete venoosne puudulikkus ja lümfödeem ning korduvad sääreoperatsioonid. Kõige tavalisemad lööbe kohad on põsed või sääred. Tüüpiliseks tunnuseks on kuumav valulik punetuv ja turseline ala, mis kiiresti laieneb, kuid on alati tervest nahast teravalt piirdunud. Nahaalune lümfipais põhjustab naha pinguloleku tunnet, sügelemist ja valu, kaasub ka kõrge palavikkülmavärinate, peavalu ja iiveldusega. Sageli kaasub lümfisõlmepõletik. Mõnikord tekivad nahale ka villid, mille sisu on sageli verine. Langenud immuunsusega, suhkruhaigust põdevatel või puuduliku verevarustusega inimestel võib tekkida isegi kudede kärbumine nekroos kuid õnneks väga harva. Streptokokid on endiselt väga tundlikud antibiootikumide suhtes, seega ravi pole keeruline,
järgi orienteerumist. Linnud arvestavad rändel ka taevatähtede asendit. Ornitoloogilised kaitsealad linnustikukaitsealad. Osmoos lahusti diffusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse olulisimaid tegureid: osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pinguloleku (turgori). Taimelehtede osmootne rõhk küünib 3 baarist (hügrofüütidel) 80 baarini (kserofüütidel). Loomade keharakkudes säilitavad osmootset rõhku erituselundid. Imetajate keharakkude osmootne rõhk on 6...8 baari. Osoon hapniku allotroopne modifikatsioon (O3), värvitu terava lõhnaga gaas, väga tugev oksüdeerija. Looduses tekib O3 õhuhapnikust ultraviolettkiirguse ja äikese toimel: Suurim on osooni kontsentratsioon 20- 25 km kõrgusel seal moodustub osoonikiht
siis vesi tungib rakku ning tekitab rakkudes pinge. Kui aga ümbritseva keskkonna soolsus on suurem raku omast, siis imetakse rakk veest tühjaks. Sellist nähtust nimetatakse osmoosiks. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse olulisimaid tegureid: osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pinguloleku (turgori). Taimelehtede osmootne rõhk küünib 3 baarist (hügrofüütidel) 80 baarini (kserofüütidel). Loomade keharakkudes säilitavad osmootset rõhku erituselundid. Imetajate keharakkude osmootne rõhk on 6...8 baari. Osmoosiprobleem on oluline Läänemere elustiku jaoks. Kui Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, siis Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline. Happelisus pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e
annaabi.ee 
