80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine, hüpped, heited) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1. Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest. Sisu Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloos 40 000 - 60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine. Ei saa öelda, et tulevane looduse valitseja oleks omal ajal silma paistnud oma nutikuse poolest. Tuhanded aastad kadusid ajamerre, enne kui ürgsed esivanemad meisterdasid esimese nuia ja oda
oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline industriaalne stagnatsioon. Nehru valitsuse välispoliitika J. Nehru, kes oli üheaegselt nii pea- kui ka välisminister, välispoliitika põhimõte seisnes rahulikus kooseksisteerimises ja igakülgses koostöös kõigi maadega, olenemata nende ideoloogiast ja poliitilisest režiimist. Lääneriigid suhtusid J. Nehru välispoliitikasse umbusklikult. Prantsusmaaga pikka aega kestnud pingsate läbirääkimiste järel ühendas India 1954 endaga senised Prantsusmaa alad. Portugal aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused ühendas India relva jõul 19. detsembril 1961. J. Nehru koondas külma sõja aegsetele sõjalis-poliitilistele liitudele vastukaaluks neutraalsete riikide ühenduse. Ta algatas ka Bandungi konverentsi, mille eesmärk oli alustada koostööd arengumaade vahel. Koos Ghana peaministri, Egiptuse presidendi, Indoneesia
J. Nehru, kes oli üheaegselt nii pea- kui ka välisminister, arendas välispoliitikat põhimõttel: 8 rahulik kooseksisteerimine ja igakülgne koostöö kõigi maadega, olenemata nende ideoloogiast ja poliitilisest reziimist. Selle poliitika tähendus oli eriti suur nn. kolmanda maailma maades (arengumaades), kuhu kuulus ka India ise. Lääneriigid suhtusid J. Nehru välispoliitikasse umbusklikult. Prantsusmaaga pikka aega kestnud pingsate läbirääkimiste järel ühendas India 1954 endaga senised Prantsusmaa valdused Koromandeli rannikul Pondicherry ja Karaikali ning neist põhja poole jäävad Yanami ja Chandernagori. Portugal aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused (Goa, Daman, Diu, Nagar Haveli) ühendas (indialaste terminoloogia kohaselt: vabastas) India relva jõul 19. detsembril 1961. J. Nehru tegi ära suure töö, et koondada külma sõja aegsetele sõjalis-poliitilistele
annaabi.ee 
