tagapool. Kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga. Pingeresonantsiks nimetatakse olukorda, mille korral xL=xC (siis ka UL=UC) ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks, vool on pingega faasis ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. 6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööpühendus. Vooluresonants. Ühine klemmipinge, vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist. Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori, kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest
U mitu korda suurema sisendpinge UL. 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants Pooli ja kondensaatori rööpühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest klemmipingest. Kummaski harus on oma vool, mida võib arvutada eelmistes jaotistes olevate valemitega. Seejuures tuleb silmas pidada, et poolil on induktiivtakistusele lisaks ka juhtmetraadi aktiivtakistus, mida siinkohal ei arvestata. Vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist U. Selle vektori asend on vabalt valitav, meie joonisel on ta horisontaalne. Pingega on faasis aktiivvoolu Ia vektor. Vektorite liitmine on kõige lihtsam ja arusaadavam kui järgmist vektorit alustada eelmise lõpust. Siin on aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu IL vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud
U mitu korda suurema sisendpinge UL. 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants Pooli ja kondensaatori rööpühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest klemmipingest. Kummaski harus on oma vool, mida võib arvutada eelmistes jaotistes olevate valemitega. Seejuures tuleb silmas pidada, et poolil on induktiivtakistusele lisaks ka juhtmetraadi aktiivtakistus, mida siinkohal ei arvestata. Vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist U. Selle vektori asend on vabalt valitav, meie joonisel on ta horisontaalne. Pingega on faasis aktiivvoolu Ia vektor. Vektorite liitmine on kõige lihtsam ja arusaadavam kui järgmist vektorit alustada eelmise lõpust. Siin on aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu IL vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud
(samuti diferentsiaalvõrrand!) ja võrrand d/ dt = Seega koosneb lähtevõrrandisüsteem neljast diferentsiaalvõrrandist. Selle võrrandi- süsteemi lahendamist raskendab asjaolu, et muutujateks pole skalaarsuurused, vaid staatori- ja rootorivoolu vektorid, milliseid tuleb vaadelda kompleksmuutujatena pöörlevas koordinaadistikus. Kui lähtuda pöörlevast pingevektorist, siis võib ka staatori- ja rootorivoolu vektoreid defineerida pöörlevates koordinaatides. Võrrandite edasisel teisendamisel võetakse kasutusele ka staatori ja rootori magnetvoo vektorid, mis lihtsustavad lähtevõrrandeid. Kõigi ülalkirjeldatud ja veel teiste teisenduste tulemusena saadakse asünkroonmootori dünaamika arvutamiseks vajalik kompleksmuutujatega mittelineaarsete diferentsiaal- võrrandite süsteem. Selleks et üle minna reaalmuutujatega võrranditele, tuleb neist
annaabi.ee 
