2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitilise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne komparaator - võrdleb ühe sisendi signaali teise sisendi ette antud pingega flash – kõige kiirem, kuni 8bit. pingejagur+komparaator+kodeerimisloogika. komparaatorite kogum ("pank"), mille osad (komparaatorid) sämplivad sisendsignaali paralleelselt, "pank" söödab andmed loogika lülitusele, mis genereerib iga pingevahemiku jaoks koodi integreeriv - rakendab tundmatu sisendpinge integraatori sisendile ja laseb pingel kasvada kindla aja jooksul, seejärel rakendatakse teada olev negatiivne (vastand-polarisatsiooniga) nimipinge integraatorile ja lastakse kasvada, kuni integraatori väljund on 0; sisendpinge arvutatakse funktsioonina nimipingest, konstantsest laadumisperioodist ja mõõdetud tühjakslaadumise perioodist Sigma-Delta- ülesämplib soovitud signaali ja filtreerib seejärel välja soovitud signaaliriba
kus UOUT on toiteploki väljundpinge, UREF on tugipinge (1,23 V), P1 potentsiomeetri P1 takistus (47k), R1 takisti R1 takistus. Asetades lähteandmed valemisse saame: Paispooli volt * mikrosekund konstandid avalduvad valemist: , kus E x T on induktiivpooli volt * mikrosekund konstant, U IN on impulss-stabilisaatori mikroskeemi sisendpinge, UOUT on toiteploki väljundpinge, mis on reguleeritav, seega peab arvutama kogu pingevahemiku jaoks, F on mikroskeemi ostsillaatori sagedus 52 kHz. Asetades lähteandmed valemisse saame tabeli: Uout ExT 1,25 22,3 2 33,8 3 47,8 4 60,0 5 70,4 6 78,8 7 85,4 8 90,1 9 92,9 10 93,8 11 92,9 12 90,1 13 85,4 14 78,8 15 70,4 Tabel 1. Volt * mikrosekund arvutused vastavalt väljundpinge muutusele Tabeli väärtustest saame graafiku. Joonis 5
kompressiooniteimiga tuleb arvestada mooduli kandepiirseisundi kontrollimiseks juhul kui lastakse puurauku. Suurendades järk-järgult vee sõltuvust pingetest. E tuleb määrata määrvaks on pinnase tugevus rõhku silindris, mõõdetakse vee mahu kaudu pingevahemiku kohta, mis vastab pingemuutusele 14. Milliseid arvutusi tehakse geotehnikas silindri laienemist, seega silindrit ümbritseva vaadeldava elementaarkihi sügavusel. Algpingeks kandepiirseisundi järgi ? Kandepiiseisundi pinnase deformatsiooni. Küllalt pika silindri sigma 1 on looduslik, kõrgemal asuvate kihtide tekkimist välditakse osavarutegurite ja puhul on tegemist ainult radiaalse
Alalisvoolu vahelüliga ja pinge siinusmodulatsiooniga muunduri väljundpinge maksimaal- ja kesk- ja efektiivväärtused on väiksemad kui võrgupingel. Pärast võrgupinge 3~ U1 (kus U1 on faasipinge efektiivväärtus) alaldamist saadakse filtri väljundis alaldatud pinge Ud, mis võrdub võrgu liinipinge amplituudväärtusega ehk U d = 2 , 34 ⋅ U 1 = 540 V. Selle pingega toidetakse pulsilaiusmodulatsiooniga transistorvaheldit. Kui väljundi vahelduvpinge nullpotentsiaaliks võtta pingevahemiku keskmine ehk +270 V, siis kujuneb väljundpinge amplituudiks siinusmodulatsiooni korral ainult 270 V. Muunduri pingelangude tõttu on see pinge isegi veidi väiksem. Väljundpinge efektiivväärtuseks on sel juhul 270/2 = 192 V ning 137 keskväärtuseks 171 V. Võrdluseks olgu öeldud, et võrgu faasipinge amplituudväärtus on 311 V. Järelikult pole niisugusest sagedusmuundurist toidetav mootor nimisagedusel enam
võimalus täielikult puudub. Selliselt arvutatud vajum on tegelikust mõnevõrra väiksem. Enamasti kasutataksegi vajumi arvutamiseks kompressioonideformatsioonimoodulit. Külglaienemise võimaluse puudumisest tingitud vajumise väiksem väärtus kompenseerib teatud määral talla keskpunkti all arvutatud pingete keskmisest suuremaid väärtusi. Deformatsioonimooduli määramisel kompressiooniteimiga tuleb arvestada mooduli sõltuvust pingetest. E tuleb määrata pingevahemiku kohta, mis vastab pingemuutusele vaadeldava elementaarkihi sügavusel (joonis 7.5). 2 1 1 2 Jo on is 7.5 D eform atsioo nim o od uli m ääram ine ko m pressio on ikõ verast Algpingeks 1 on looduslik, kõrgemalasuvate kihtide kaalust põhjustatud pinge. 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva lisapinge pzi summa. Seega
annaabi.ee 
