· Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.). Mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle tulemuslikkusest huvitatud
suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.). Mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle
saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 6 Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925, peale Locarno lepete sõlmimist ning konverentsist kutsuti osa võtma ka Rahvasteliitu mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. Esimese konverentsini jõuti alles 1932, mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (nt Jaapani-Hiina konflikt). Konverentsid kukkusid sisuliselt läbi sest suurriigid said desarmeerimisest erinevalt aru. Kuna mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle tulemuslikkusest huvitatud ning lahkusid (nt Jaapan ja Saksamaa 1933),siis ei olnud ka teistel riikidel mõtet konverentsidel istuda ja 1934 need lõpetati. Sellega algas Euroopas taas võidurelvastumine
annaabi.ee 
