· Voolu või pinge liigist lähtuvalt (alalispinge või vahelduvpinge) · Väljundsuuruse suhtelise stabiilsuse järgi · Tööpõhimõtte järgi Liigitus väljundsuuruse suhtelise stabiilsuse järgi: · Madala stabiilsusega stabilisaator · Keskmise stabiilsusea stabilisaatorid · Kõrge stabiilsusega stabilisaatorid · Täppisstabilisaatorid Liigutus tööpõhimõtte järgi · Parameetrilised stabilisaatorid · Kompensatsioonsabilisaatorid Pingestabilisaatorid. Üldist. Põhiparameetrid. Vt.joonist pingestabilisaatorid. Parameetrid · Pinge stabiliseerimistegur tingimusel, et koormusvool on muutumatu e. konstantne · Sisetakistus e. väljundtakistus sisendpinge peab olema muutumatu · Silutegur iseloomustab muutusi kiiretele muutustele. · Stabiliseerimistegur iseloomustab stabilisaatori reaktsiooni aeglastele muutustele Parameetriline pinge stabilisaator Vt. joonis parameetriline pinge stabilisaator. 1
.............................................................................................. 113 5.12. Selektiivvõimendid............................................................................................................... 115 5.13. Siinusvõnkumise generaatorid.............................................................................................. 118 5.14. Elektronaparatuuri toide (alaldid, silufiltrid, pingekordistid, pingestabilisaatorid).............. 122 5.15. Fitrid (liigitus, ideaal- ja reaalfiltrid, aktiivfiltrid)................................................................ 134 6. Digitaalelektroonika põhilülitused................................................................................................. 138 6.1. Nulli ja ühe esitamine..................................................................................................
Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest. Väiksematel pingetel kui 3V-i valmistatakse stabilitronide asemel stabistore. Nende stabiliseeriv toime on samasugune, kuid nad ei tööta mitte vastu-, vaid pärisuunareziimis. Stabiliseeriva toime saamiseks kasutatakse neil suure tõusuga pärisuuna karakteristikat. Väljundpinge stabiilsus on stabilitronidest väiksem. 3.4.3. Kompensatsioonilised pingestabilisaatorid Kompensatsioonilised stabilisaatorid, nii analoog- kui ka impulssstabilisaatorid jagunevad kahte liiki: järjestikulised ja paralleelsed ,sõltuvalt reguleerelemendi ja koormuse ühendusviisist. Enamlevinud on järjestikstabilisaatorid. Reguleer element Võimendi Võrdlus element U sis U välj 37 JOONIS 3.17.
Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest. Väiksematel pingetel kui 3V-i valmistatakse stabilitronide asemel stabistore. Nende stabiliseeriv toime on samasugune, kuid nad ei tööta mitte vastu-, vaid pärisuunareziimis. Stabiliseeriva toime saamiseks kasutatakse neil suure tõusuga pärisuuna karakteristikat. Väljundpinge stabiilsus on stabilitronidest väiksem. 3.4.3. Kompensatsioonilised pingestabilisaatorid Kompensatsioonilised stabilisaatorid, nii analoog- kui ka impulssstabilisaatorid jagunevad kahte liiki: järjestikulised ja paralleelsed ,sõltuvalt reguleerelemendi ja koormuse ühendusviisist. Enamlevinud on järjestikstabilisaatorid. Reguleer element Usis Uvälj Võrdlus
annaabi.ee 
