*Zestid käeliigutused, mis kaasnevad kõnega või omavad iseseisvat tähendust. - Embleemid märgid, millega võime anda kohe seletuse (pöial püsti, naeratus- ei tule sulle kallale); - illustraatorid täiendavad sõnalist teksti, kirjeldavad seda juurde, võivad olla iseseisva tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid); - regulaatorid liigutused partneriga, millega jagatakse osi (peatu, jätka, tule) - adapterid liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud
kompromissile ei nõustu on minu meelest väga isekad ja jäärapäised inimesed. Kokkuvõteks võin öelda, et hea suhtleja on see kes kasutab rääkimisel palju zeste; tajub, millal on tema kord rääkida; näitab välja huvi teise jutu vastu, kasutades sobivalt miimikat, kommentaare ja küsimusi; kohandab oma jutu teise omaga, pannes teist ennast selles situatsioonis mugavalt tundma; leiab olevat kerge vestelda erinevat tüüpi inimestega; teeb pingesituatsioonides sageli nalja; on suhtlemisel pingevaba; väljendab oma mõtteid selgelt; võib olla väga veenev; märkab ja mõistab teiste tundeid; hoiab vestlemisel silmsidet. Teha seda kõike pole ültsegi raske. On teada et keskkonnatingimustel kaob ligi 60% edastatavast informatsioonist, järelikult tuleb vältida kõik segavad faktorid. Tuleb leida ruum kus vestluspartner või klient tunneks end hästi ja mugavalt. Kliendile on tähtis teada, et teda teatakse, märgatakse ja oodatakse siia ning
olukorraga leppinud ja leiavad, et on lootusetu enese eest seista ning esmalt lahendamatuna näivat olukorda jõuga enda kasuks pöörata. 14,2 % küsitlutest püüavad end liidrina tundes teisi hirmu ja/või armu all hoida. Kvantitatiivsete andmete ninglisatud põhjenduste analüüsimisel jäi mulje,et viimati vaadatud kasvandike puhul on alternatiivsed käituisviisid peobleemses peres kogetu ja nähtu tõttu jäänud välja kujunemata ning seetõttu ei ole nad ka pingesituatsioonides võimelised käituma ühiskonnas aksepteeritaval moel. Ja olgugi, et negatiivse kogemustepagasiga ei saa õigustada vägivaldset ja hoolimatutkäitumist, tuleb seda siinkohal arvestada, kui seletavat asjaolu, mis aitab mõista agressiivse käitumise kaudu väljaelatavat kibestumist. Eeelnevale toetudes võib nentida, et suur osa noorteston suhteliselt ebakindlad, madala enesehinnangu ningpõhjendamatult kõrge kriitikameelega,mis avaldub nii oma
annaabi.ee 
