võrdluspingega maksimaalne ning juhtplokk tõlgendab seda arvuna0. avatud mikrolülitit korral on võrdlus- ja signaalpinge omavahel võrdsed ja juhtplokk tõlgendab seda arvuna1. Mikrolüliti tüüpiline viga on kontaktide kulumisest tingitud suurenenud pingelang ja pinge värelemine. Gaasiklapi asendianduri puhul on sageli rikke põhjuseks hoopis gaasiklapi vale reguleering või mustumine. Kontrollimisel tuleb mõõta ostsiloskoobiga pingesignaali mikrolüliti mõlemas asendis.Erilist tähelepanu tuleb pöörata lülitamishetke pinge värelemisele ja pingelangule. Potensiomeetereid ehk muuttakisteid kasutatakse asendi määramiseks.Tüüpilisemaid kasutuskohti on näiteks gaasiklapi asendianduris ,kütuse tasemeanduris ja vanemattüüpi õhumõõturites. Võrreldes mikrolülititega on potensiomeetri eelieks see, et võimaldab mõõta ka asendi muutumuise kiirust.Näiteks gaasiklapi asendi muutumise kiiruse järgi saab
automaatselt uuesti sisse. 5.2. Pidurite lülitid Piduripedaali/tule lüliti jälgib piduripedaali asendit ja pedaalile vajautamisel saadab signaali juhtplokile. Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti sulgumisel teine avaneb ja vastupidi. Juhtplokk jälgib pidurilülitilt saabuvat pingesignaali. Pidurdamise signaali saabumisel lülitub ASR välja. Seisupiduri lüliti signaali saabumisel lülitub välja MSR süsteem. Juhul kui pidurile vajutatakse EDS süsteemi töötamise ajal lülitab juhtplokk süsteemi ümber ABS-le. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP süsteemi töötamise ajal piduritulede süttimise. 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid: Induktiivandur
Sele 11. Proportsionaalse releeklapi lõige (allikas: WABCO) Juhtplokist saadud signaali alusel avab proportsionaalne magnetklapp suruõhu pääsu kolvipealsesse ruumi, kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ja suruõhk pääseb avast 1 ava 2 kaudu pidurikambritesse. Pidurdusrõhu etteantud nimiväärtuse saavutamisel sisselaskeklapp sulgub ja pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul. Paralleelselt saadab rõhuandur (P/U) EBSi juhtplokki tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse kasutatud suruõhk ava 3 kaudu välisõhku. EBSi rikke korral tüürib proportsionaalne releeklapp koos pidurikraani alumise haruga ava 4 kaudu esisilla pidurdusrõhku, lastes avas 1 olevat suruõhku avasse 2 proportsionaalselt pedaalile vajutamisele. Pidurdamise lõppedes laseb klapp kasutatud suruõhu välisõhku. Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/3M: Sele 12
magnettakistuslik (MRE, magnetresistiivne) andur. 4.3.1 Induktsioonandur Induktsioonandur koosneb püsimagnetiga ühendatud terassüdamikust, selle ümber olevast mähisest ning selle all pöörlevast impulssrattast ehk rootorist. Impulssratta hammaste möödumisel terassüdamikust muutub püsimagneti jõujoonte tihedus kord tihedamaks kord hõredamaks, mis tekitab mähisesse vahelduvpinge. Tekkiva pingesignaali amplituud sõltub anduri ja impulssratta õhuvahe suurusest ja pöörlemissagedusest. Signaali sagedus on võrdeline pöörlemissagedusega. 4.3.2 Halli andur Halli andur koosneb sirmist, Halli elemendist, magnetist ja magnetvoo juhist. Halli anduri tööpõhimõte põhineb omadusel, et vooluga pooljuhi mõjutamisel magnetväljaga tekib voolu suunaga risti olevate servade vahel pinge. Seda nähtust nimetatakse Halli efektiks.
annaabi.ee 
