Kohanemine Vähehaaval saadakse füüsilised stressireaktsioonid ning juhtunuga seotud tunded ja mälestused kontrolli alla. Mälestused moodustavad tervikliku loo, kuhu on haaratud ka emotsioonid. Traumast jääb ,,arm", kuid see ei sega edasi elamist. Juhtunu mõtestatakse elukogemusena. Inimesel on võime läbi trauma hingeliselt küpseda. See annab võiimaluse tulla edaspidi kriisidega paremini toime. Depressioon ja traumat raskendavad asjaolud Mõned pingeseisundisse sattunud või psühhotrauma läbi elanud inimesed reageerivad sellele stressi haigestumisega. Inimese reaktsioon psühholoogilisele traumale sõltub suurel määral tema pärilikust eelsoodumusest ja isiksuse tüübist. Kui depressioon tekib pärast raske pingeseisundi üleelamist, võib see järgmine kord vallanduda juba palju väiksema psühholoogilise üleelamise järel. Inimene elab traumat raskemini läbi, kui .... ta on ise vigastatud, .... õnnetus on toimunud lastega, ..
mõned kaunistused ning igale osavõtjale oma joogivesi koos klaasiga. 3.2.Koosoleku läbiviimine Algab koosolek. Algus peab olema täpselt märgitud ajal ning hilinejaid ei tohiks oodata. Kui graafikust mitte kinni pidada, võib ajakava nihkuda, mis pole õiglane külaliste suhtes. Alustada ei tohiks noomimisega. Need, kes hilinevad, neid noomida hiljem, eraviisiliselt. Pahandamine tekitab stressi. Sama lugu on halbade uudistega ja raskete teemadega. Kui inimesed satuvad kohe alguses pingeseisundisse, väsivad nad kiiremini ja ei suuda enam teemadele keskenduda. Seega tuleks alustada kergemini lahendatavate teemadega. Need annavad koosolekule kohe alguses positiivse tõuke, mis tekitab osajatel tunde, et nad funksioneerivad terviku meeskonnana. Kui teemad lähevad järk-järgult raskemaks, suudavad inimesed teemat jälgida ja paremini kaasa mõelda. Kõige lõppu tuleks jätte lühiteated nagu näiteks sünnipäevaõnnitlused. Sellised teemad on päevakorravälised ja väikese mõjuga
oleksime lapsele targaks ja mõistvaks kaaslaseks. Mis juhtub lapse organismiga kohanemise perioodil? Kas muutus on ka väliselt märgatav? Lasteada tulekuga, kohanemise perioodil, märgib Elkonin (1), toimub lapses teatud sterotüüpide murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine - kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, põeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib aeglustuda, laps tunnetab rohkem täiskasvanu hääletooni ja miimikat, kui sõnumi tähendust. Mis on lapse arengu seisukohalt kohanemise perioodil kõige olulisem? Lapse arengu seisukohalt on kohanemisperioodil kõige tahtsamad tema lähiümbrus, kus ta suurema osa päevast veedab ehk siis kodu ja lasteaed. Hea
annaabi.ee 
