Esineb varieerumisi nii rahvuselt, rassiliselt kui ka individuaalsel tasandil. Kõrgemad kognitiivsed emotsioonid on samas õpitavad ning ainult inimesele omased erinevalt teistest loomadest. 5. Ajutegevuse seos emotsioonidega: Ajus asub emotsioone kontrolliv piirkond, mida nimetatakse limbiliseks süsteemiks. Ühtlasi talitab ta kaasasündinud emotsioone nagu toitumine. Hirmu korral (ka kõikide teiste emotsioonide korral) juhib aju kogu protsessi. Algab kõrgendatud pingeseisundiga, suureneb vererõhk, pupillid avanevad, lihased pingulduvad, tekib kõrge keskendunud olek. Kõik see on vajalik kas võitlemaks elu eest või põgenemiseks. Seda otsustab aju. 6. Oma tulemuste põhjal vastikuse testis võib järeldada, et ma olen suhteliselt valiv ja pirtsakas persoon. Asja värvus, mida ma katsuma peaksin, ei mängi suurt rolli. Kõik tundub ühtlaselt rõve. Samas oli testi tulemuste leht väga napisõnaline ega teinud üldistavaid järeldusi
Kontralateraalsetes harjutustes kasutatakse lihase erutuseks liikumist vastaspoolses jäsemes. Õiged sünergialiste harjutuste tingimused on järgmised: 1. Harjutusi tuleb teostada kuni täisväsimuseni (50-100 korda) 2. Hajutusi tuleb sooritada maksimaalse vastupanuga 3. Need harjutused peavad haarama võimalikust dünaamiliste rühmade Harjutused lõõgastusele: · Kohaliku iseloomuga skeletilihaste pingeseisundiga. Objektiivselt müotonomeetria abil; subjektiivselt puudutuste abil · Üldiseloomuga väliste ärritajate tajumisele võimelisusega. Üldkinesioteraapia Siia alla lähevad järgmised harjutused: 1. üldtugevdavad harjutused 2. harjutused vees 3. invaliidide sport Üldtugevdavad harjutuste tegemisel on soovitav läbi võtta kõik lihasgrupid alustades kõige suurematest. Vastasel juhul võivad mõned väikesed lihasgrupid liiga kiiresti ära väsida ning
meestel, hormonaalne taust on erinev. Eluviisid. Suitsetamine tõstab, alkohol, magamatus, väsimus, ülepinge. Kehaline aktiivsus, mida treenitum on in seda madalamaks jääb löögisagedus. Emotsionaalsest seisundist. Ns annab impulsse neerupealistesse, mis toodab adrenaliini- paneb südame kiiremini käima. Keha asend. Ortostaatiline prognoosiks- 15 sek lamades, püstiss asendis, löögisagedus. Kui löögisagedus tõuseb min üle 20 korra, siis see näitab on tegemist pingeseisundiga, üleväsimus, närvilisus, ületreenitus, jääb 20 piiresse, näitab et rahulik, stabiilne. Automatism-südamelihase võime tekitada impulsse. Siinusarütmia- südatsüklite ajaline erinevus. Südamelöögimaht. Südame maht on kuni 300ml verd. Ühe löögimaht on 60-80ml. Kehalise töö ajal võib maht tõusta kuni 140ml. Sõltub lihase tugevusest,vere kogusest. Südame minutinaht. 60-70x löök 1min. Rahuolekus on vere hulk 5-6l. Kogu organismist käib läbi verd 1min jooksul
Tegemist üldise olekuga (nt: rõhutud ja kurb olek, kahtlus ja ärevus). Igapäevaelus on meeleoluhäired nt üks tõsine probleem, mida tänapäeva stressirohkes konfliktimaailmas sagedasti esineb. See on suur probleem ka majanduslikus mõttes. Stress spetsiifiline seisund, millel on kindlad füsioloogilised ja füüsilised tunnsued. Tegemist meditsiinilise terminiga. Stressil on püsiv ja tugev mõjur. Tegemist on pingeseisundiga, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi puhul eksisteerib inimeses lisaks tavalistele haiguse tunnustele ka teisi häiretele üldiseid iseloomulikke omadusi. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks. Stressi põhjustavad stressorid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles staadiumid on: - häire e šokistaadium - organismi on tunginud vaenlane või ohustatakse inimese põhivajadusi
annaabi.ee 
