Lihtne lähenemine sorteeritud järjekordadega (iga viitega Võimsustarbe vähendamine on oluline: saabuvat ülesannet võrreldakse kõigi ülesannetega) (nagu näieks CAN, TDMA protokollid jne.) Toiteallika disainil Dünaamiline pinge muutmine (DVS) nõuab tööaega O(n2); (väiksem kahendotsingu Pingeregulaatorite disainil CMOSi energiatarve puhul). Ühenduste dimensioneerimisel (lekete ignoreerimisel): Konfigureeritavus Lühiajalisel jahutamisel ()
R L 3~ i2 M E1 Rs Ls Es Joonis 4.27. Vahelduvpingeregulaatorid: a) ühefaasiline, b) kolmefaasiline Kolmefaasiliste pingeregulaatorite põhiliseks kasutusalaks on kontaktivabad lülitid (kontaktorid) ja asünkroonmootorite sujuvkäivitid. Kontaktivabade lülitite peamiseks eeliseks võrreldes tavaliste kontaktoritega on suur lülitussagedus ning sädemevaba (kaarevaba) kommutatsiooniprotsess. Viimane on eriti oluline tuleohtlikus keskkonnas paigaldatavate elektriseadme puhul. Vahelduvpingeregulaatori pinge ja vooludiagrammid on näidatud joonisel 4.28. Ahelas tekib vool pärast trüristor avanemist
TÖÖKARAKTERISTIKUD Külmkäivituse voolutugevus (A) näitab kui tugeva vooluga saab akut koormata: 1) temperatuur - (-18) 0C, 2) koormamise aeg - 10 s. Nõue: aku lõpp-pinge ei langeks alla 6,0 V. 58. Generaatori tüübid ja liigid I. Alalisvoolu generaator: a) eelised: ei vaja väljundpinge alaldit; b) puudused: lamellkommutaatori keerukus ja vähene töökindlus; pingeregulaatorite keerukas ehitus (tagasivoolurelee, voolupiirik, pingeregulaator) ning suur mass II. Vahelduvvoolu generaatori arengut soodustas pooljuhtdioodide leiutamine a) eelised: kompaktne, kontaktivaba, kõrge töökindlus; b) puudused: alaldi ja lisaergutusmähise vajadus TÜÜBID Generaatori tüüpi mõjutavad parameetrid: · sõiduki tüüp ja vastavalt töötingimused · mootori töökiiruste diapasoon
võime. Ergutus- ja juhtimismähist toidetakse kahe 90° -lise faasinihkega pingega ergutus- mähist liinipingega UVW, juhtimismähist faasipingega UU. Selline toiteviis tagab mootori tööks vajaliku pöörleva magnetvälja tekkimise. Mootori kiiruse reguleerimine toimub juhtimismähise toitepinge efektiivväärtuse muutmisega, milleks toidetakse teda läbi vastuparalleellülituses türistoridest V1...V4 moodustatud türistor- pingeregulaatorite. Ergutusmähist toidetakse läbi vastuparalleellülituses olevate türistoride V5 ja V6, mis samuti moodustavad nii türistorlüliti kui pingeregulaatori. Etteandeseadme ja täiturmootori võllide vahelist nurga kõrvalekallet mõõdetakse trafolülituses selsüünidega SA (andurselsüün) ja SV (vastuvõtuselsüün). SA rootori (võlli) asend annab sisendsignaali sis, SV rootori asend aga määrab täiturmootori võlli pöördenurga välj. Kõrvalekaldenurgaga
annaabi.ee 
