Rüht ja rühihäired Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumises...
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte
Võivad olla sekundaarsed ka muudele neuroloogilistele haigustele nt kasvajad, infektsioonid, pingepeavalud. Milliseid alatüüpe migreeni puhul eristatakse? Mille poole need erinevad? - Klassikaline migreen – algab auraga tavaliselt 20-40 min enne valude algust - Tavaline migreen – pole selget aurat, võib olla etteteadmine lähenevast hoost - Kobarpeavalud – ühepoolne valu peas või näos mis kestab harva rohkem kui 2h Mis põhjustab tavaliselt pingepeavalusid? Psühholoogilised faktorid. Kuidas väljendub müasteenia? Mida peetakse sümptomite põhjustajaks? Mis on peamiseks polüskleroosi korral ilmnevaks patoloogiliseks protsessiks? Mille poolest erinevad parapleegia, tetrapleegia ja hemipleegia? Mis on polüsomnograafia? Lühidalt ja üldistatult - mis on narkolepsiate iseloomulikuks tunnuseks ja mis on insomniate iseloomulikuks tunnuseks? Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haigustest