ja edendamiseks Meditsiiniliste uuringute eetika- kliiniline meditsiin kui ka rahvatervis arenevad eeskätt tänu intensiivsest teaduslikust uurimistööst saadavale informatsioonile Meditsiinieetika areng Alates 20. sajandi keskpaigast on meditsiinieetikas hakatud eriliselt silmas pidama patsientide autonoomiat. Meditsiini enda tormiline areng – avarduvad võimalused toovad kaasa uusi eetilisi pingeolukordi. Eetiliste küsimuste allikaks erinevad reproduktiivsed tehnoloogiad nagu katseklaasiviljastamine. Uued võimalused hinnata väga varajases raseduse faasis loote tervislikku seisundit nii lühikeses kui pikaajalises perspektiivis. Meditsiinieetika probleemid Organite siirdamisega (transplantatsiooniga) seotud küsimused HIV-i ja psüühiliste haiguste raviga seotud eetikaprobleemid Elu lõpuga seotud eetikaprobleemide hulka kuuluvad:
Kõigil kolmel valdkonnal on omad väärtused ja eetikapõhimõtted, kuid samas on ka silmagamärgatavad erinevused. Väga suurt mõju meditsiinieetika arengule on avaldunud ka meditsiini kiire areng. Alates 20. sajandi keskpaigast on meditsiinieetikas hakatud täpsemalt vaatlema patsientide autonoomiat ning selle parimaks tagamiseks kasutatakse patsientide nõusolekut. Patsiendil on voli loobuda teatud meditsiinilest nüansist, näiteks operatsioonist, uuringust jms. See aga tekitab pingeolukordi, sest näiteks nii arstid kui lähedased ütlevad, et peaks olema nõus antud uuringuga, mis on ka hädavajalik ellu jäämiseks, aga patsient ei anna oma nõusolekut. See tekitab eetika küsimuse, et kas arstidel või lähedastel on õigus patsiendi nõusolekuta läbi viia näiteks uuring, ning teha seda, mis on patsiendile parem tervise mõttes. Näide eetilisest olukorrast: Naine tuleb erakorralisse meditsiini osakonda ja kaebab kõhuvalu. Tehakse uuring ning
Vaba vestlus kipub ka nn filosoofiliseks, vastamine asendub põhjendamisega, miks üks või teine asi just nii läks. Nii saadud info põhjal võib juhtuda, et kujundame hinnangu mulje alusel või et valdame küll hulgaliselt infot mitme kandidaadi kohta, kuid ei suudakonkreetsele ametikohale sobivaimat kandidaati teiste hulgast eristada. Stressiintervjuu. Stressiga toimetuleku hindamiseks tekitatakse intervjuu käigus tahtlikke pingeolukordi. Näiteks minnakse hoiatamata üle CV-s esile toodud võõrkeelele või palutakse sooritada arvutioperatsioone ametioskusena nõutud MS Project programmis. Seda intervjuu liiki kasutatakse projektijuhi jt ametikohtade puhul, kus kestvad pingeseisundid ja kriisid on prognoositavad. Intervjueeritava stressi suurendamiseks viib seda mõnikord läbi mitu intervjueerijat korraga.
annaabi.ee 
