kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 17% elanikkonnast (sh 11% eesti- ja 31% muukeelsetest inimestest). Rohkem kui pool elanikkonnast (57%) leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlased pooldavad rahvusvahelistes operatsioonides osalemist märksa rohkem kui muukeelne elanikkond (63% vs 43%). Sarnaselt varasemale peetakse rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist vajalikuks ennekõike kahel põhjusel: osalemine tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi ja annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse. Afganistani missiooni kuvand on elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt
arvamused. Eitav suhtumine missioonidesse pääses esile märtsis 2004, pärast seda, kui Iraagis langes esimene Eesti sõjaväelane. Eitavad vastused on ülekaalus ka viimases, 2007. aasta juunis toimunud arvamusküsitluses. Joonis 1 Kas Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes /kogu elanikkond/ Üldine arvamustrend on tegelikult väheinformatiivne, sest eestlaste ja mitteeestlaste suhtumine välismissoonides osalemisse on olnud kogu aeg peaaegu et vastandmärgiline sama palju kui on eestlaste hulgas olnud missioonide pooldajaid, on olnud mitteeestlaste seas nende vastaseid ja vastupidi. Jooniselt 2 näeme, et eestlaste arvamustes oli missioonide pooldajate ja vastaste
pika karjääri jooksul on näinud erinevaid ohtusid alates külma sõja aegsest pidevast tuumarelvade vastasseisust kuni viimaste aastate jooksul ägenenud terrorirünnakuteni. Kuigi need endised sõjaväelased ei ole olnud tüüpilised looduskaitsjad, rõhutavad nad esitatud raportis, et võimalikud tulevased keskkonnakatastroofid on Ameerika suurim julgeolekuoht. Nende sõnul «põhjustavad just loodusõnnetused ebastabiilsuse suurenemist maailma pingekolletes». Seega hakkab tulevikus ÜRO Julgeolekunõukogus käsitletavaid küsimusi aina enam mõjutama meie planeedi muutlik ja ebastabiilne kliima. Sellest murest ajendatuna kasutan Suurbritannia eesistumise ajal võimalust alustada ÜRO Julgeolekunõukogus esimest korda keskkonnahoiu arutelu. Praeguseks on 53 riiki ühinenud Suurbritannia alustatud debatiga, et aidata kaasa probleemi teadvustamisele (mis näitab, et kliimamuutuste küsimus ei jäta enam paljusid riike ükskõikseks).
annaabi.ee 
