Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. Patjade kasutamine Tala toereaktsiooni puhul N 100 kn tuleks kasutada jaotusmehhanismi toepatja üldjuhul. Padja abil jaotatakse kontsentreeritud surve laiali laiemale seina alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on tegemist ülesandega, kus tala või plaat toetub elastsele alusele. Uurimised on näidanud, et pingejaotus padja all langeb üldjoontes kokku pingejaotusega jõu all üldse. On võimalik määrata pinged raudbetoonpadja all järgmise skeemi abil 35. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed (vasta järgmistele punktidele)- ankrud ja sidemed, arvutuse alused Ankrud Ankruid on vaja mitmesuguste konstruktsioonide kinnitamiseks müüritise külge. Uurimised on näidanud, et ankru välja rebimisel müüritisest (betoonist; haprast materjalist) rebitakse koos ankruga välja püramidaalne müüritise osa.
d = 1 - tühemikega betoonkividele, gaasbetoonplokidele; Aloc - tala toetuspind seinale; floc - müüritise tugevus, mis arvestab müüritise laiemat kaasatöötamist; floc = f , kus A = 3 < 2 (<1,2); on müüritise tugevdustegur; Aloc A = Aloc + kaasatöötav müüritise pind. 8.1.3. Tala toetamine toetuspadjale. Pingejaotus padja all langeb kokku pingejaotusega jõu all üldse (lisa lk. 13). Pingete määramisel betoonpadja all asendatakse padi tinglikult müüritise kihiga kõrgusega H 0. Nüüd mõjub koormus tingliku müüritise kihi peale ja leiame sellest koormusest põhjustatud max pinge sügavusel z (tingliku kihi, kõrgusega H0, all). Tingliku kihi kõrgus määratakse valemiga EpI p H0 = 2* 3 , kus
konstrueerimine: silluseid. Esimesel juhul on Armeeritud sillused - põhitähelepanu kõrghoone sillus ettenähtud ava peale Kasutatakse armeeritud 10 raudbetoonsilluseid ja toetamine jms.Üldlevinud üldjoontes kokku kivisilluseid (võib kasutada ka reegliks on, et toetuskoormuse pingejaotusega jõu all üldse. terasprofiile). Skeem 9.8 puhul P 100 kN kasutatakse Skeem 9.18 Raudbetoonsillus on tavaline jaotuselementi (toetuspatja). raudbetoontala, üldjuhul Talade (silluste) toetamine 25. Hoonete konstruktiivsed lihttala. Arvutuslikult ei ole seinale: Talade ja silluste elemendid ja sõlmed: vahet raudbetoonsilluse ja toetamine seinale toimub deformatsioonivuugid armeeritud kivisilluse vahel. tavaliselt 2
korral (vt. jaotis 3.1). Sisejõudude jaotus kandepiirseisundis on toodud joonisel 4.5) Ed Joonis 4.5 Survejõuga koormatud ristlõike deformatsiooni ja pingejaotus kandepiirseisundis. Suure ekstsentrilisusega ristlõige Suure ekstsentrilisuse tunnuseks on < c (x < xc). Suure ekstsentrilisusega ristlõikel pingejaotus kandepiirseisundis (vt. joonis 4.5) on analoogiline pingejaotusega painde korral, armatuur As1 on tõmmatud ja s1 = fyd. Üldjuhul s2 = fycd. Tundmatuteks on paindekandevõime (Ne)Rd ja survetsooni kõrgus x (või arvutuskõrgus y = 0,8x). Nende määramiseks kasutame ristlõikes mõjuvate pikijõudude ja momentide tasakaalu- tingimust. Survetsooni kõrguse x (või arvutuskõrguse y = 0,8x) leiame pikijõudude tasakaalutingimusest: fcdAc + fycdAs2 fydAs1 NEd = 0, (4.16)
annaabi.ee 
