SDER 3. loeng 10.02.2011 14 (14) Pikkov: lk 52 Koormamata ja koormatud pingejagur 5.1.9.1. Näiteid arvutustest pingejaguritega [2] põhjal a) Takistuste mõõtmine kaudsel meetodil. Kui takistuse mõõtmine otsesel teel (näiteks oommeetrit kasutades) pole võimalik (näiteks pole sel viisil võimalik mõõta võimendi sisend- ja väljundtakistust), tuleb kasutada mõnd kaudset meetodit, mis võimaldab otsitava takistuse väärtuse arvutada. Vaatleme näitena üht meile varasemast tuntud pingejagurit (joonis 5.16.). Joonis 5.16. Pingejagur.
kn Selektiivsuskõvera koostamiseks kasutatakse sama mõõteskeemi (sama mis tundlikkuse mõõtmisel). Signaali generaatorist antakse aseantenni kaudu VV sisendisse 400Hz helisagedusega 30% sügavuselt moduleeritud KS pinge sellel kandevsagedusel, millel selektiivsuskõverat koostada soovitakse. Vastuvõtja häälestatakse täpselt selle signaali sageduse maksimumi järgi. Signaaligeneraatori pingejaguritega muudetakse selle väljundpinget seega vastuvõtja sisendpinget seni kuni VV väljundvoltmeeter näitab väljundpinget, mis vastab väljundvõimsusele 0,1Pvn. 13 Raadiovastuvõtjad k0 U sn U sn
ahela takistusega. Alalisvooluahelais pinge mõõtmiseks kasutatakse magnetoelektrilisi voltmeetreid, vahelduvvooluahelais elektromagnetilisi voltmeetreid. Väikeste vahelduvpingete mõõtmisel annavad paremaid tulemusi elektronvoltmeetrid Mõõtmistel vahelduvvooluahelais tuleb arvestada mõõteriista ja lülituse näivtakistusi. Voltmeetri mõõtepiirkonda laiendatakse eeltakistite ja pingejaguritega. Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter ühendatakse sekundaarmähise 2 klemmidega
annaabi.ee 
