Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid) - Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U)) Tingmärgid - Põhiparameetrid: Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, ... või E192: E6 (1,0; 1,5; 2,2; 3,3; 4,7; 6,8x10n); E12 (1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2 x10n). Jne. Nimitakistuste vahemik 1...1T. Tolerants (E6 - 20%; E12 10%; ...).
digitaalanaloogmuundurid (DAM), millest esimesed on ette nähtud pideva elektripinge nn. analoogväärtuste esitamiseks digitaalkujul (samuti elektripinge vahendusel!) ja teised, vastupidi, elektripinge abil digitaalselt esitatud väärtuste teisendamiseks tagasi analoogkujule ehk pideva elektripinge väärtusteks. Siia kuuluvad ka mõõtevõimendid väikeste pingete suurendamiseks kindel arv kordi, et neid lihtsam oleks täpselt mõõta, samuti pingejagurid kõrgete pingete vähendamiseks kindel arv kordi selleks. et neid oleks ohutum mõõta. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog-
tsükkel, mis kordab valitud käske kindel arv kordi (ka määratud tsükkel). Kuidas laetakse programm püsimällu? Programm laetakse püsimällu (mikrokontrolleri sisemällu) programmatori abil. Antud juhul selleks on Pbrenner. See on eraldiseisev software mis aitab valida kiipi ning võimaldab lülitada mikrokontrolleri lugemisest kirjutamisele. Kuidas saab AD-muundur etalonpinge? Etalonpinge allikas Vref, digitaaljuhitavad lülitid, takistitest moodustatud maatriksskeem (pingejagurid) ja operatsioonvõimendi. Iga maatriksskeemi takisti on ühendatud digijuhitava lülitiga, mis ühendab takisti ühe klemmi etalonpingega Vref. Kuidas on ühendatud AD-muundurmõõtesisend? AD-muunduri mõõtesisend on ühendatud jadamisi. Mitme bitiline on mõõtetulemus? Mõõtetulemus on 10-bitiline. Millistesse (mitme bitilistesse) registritesse laetakse mõõtetulemus ja kuidas? Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse
Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 47 Mõõteriistad · Voltmeeter max. suur sisendtakistus · Ampermeeter max. väike sisendtakistus · Need jpm. koos -> multimeeter (tester) · Veidi eriline generaator kõigusagedusgeneraator ehk sweep- generaator · Silmade asemel: ostsilloskoop (sõpradele lihtsalt oss) · Toiteallikad- 1 ja 2-polaarsed Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 48 Skeemid · Takistid, pingejagurid (ka kondega) <-> stabilisaator · Temperatuuritundlikud asjad, PTC, NTC · Valgustundlikud ahelad: fotodiood, -transistor, -takisti, optron, FEU jne. "UFO-skoop" ! · Alaldi / detektor · Türistor/sümistor, PWM · Generaator, taimer NE555 (nt. ventilaatori või auto salongilambi juhtimine) · Komparaator, operatsioonivõimendi (OV) · Matemaatilisi tehteid tegevad ahelad OV-del · Toiteskeemid: trafo, "seinakuubik", pinge silumine. Miks pinge mõõtes kõrgem kui peaks olema
sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel) puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod.
peamiselt nende vastupinge taastumisaegade osas, kuna summaarne vastupinge UR jaguneb ebaühtlaselt (joonis 2.3, d). Jadamisi ühendatud pooljuhtseadiste korral võib pinge ebaühtlus olla väga suur. Erinevate taastumisaegade tõttu võib mõnedel seadmetel vastupinge taastuda varem kui teistel, mistõttu langeb nendele kogu vastupinge. Vältimaks seadiste kahjustusi vastupinge toimel, osutuvad vajalikuks mahtuvuslikud pingejagurid. Harilikult ühendatakse iga seadisega rööpselt kondensaatorist ja takistist koosnev ahel. Dioodide ja türistoride muud parameetrid. Muudest parameetritest omavad suurt tähtsust vastuvool ja siirdetalitluste kestused. Osaliselt näitab lülitusviivitust, st ajavahemikku hetkest millal vool kahaneb nullini, kuni hetkeni, kui vastuvool on saavutanud nimiväärtuse dioodi või türistori taastumisaeg. See parameeter on kõrgsageduslikel seadistel suurusjärgus
annaabi.ee 
