Terasest sai ehitada suurema sildega sildasid, kuid raudbetoon on odavam, lihtsamini hooldatav ja arhitektuurselt nägusam. Esimene 1860 Inglismaal Seedmouthi sild. Üldiselt rajati esimesed 1875-77 R/b leiutaja Monier 1876 16m pikkune 4m laiune sarrusbetoonsild jalakäiatesild. Tõeline meister oli Robert Maillart 34 silda Salginatobeli sild 1930 ava 90m tee laius 3,8m Eugene Freyssinet Plougastelli sild Prantsusmaal 1926-1930 pikkus 888m ava 188m. Sama mees leiutas ka pingebetooni. 11. Rippsildade areng (kuulsamad ja nende üldiseloomustused) Esimene ehitati Euroopasse 1741 üle Teesi jõe 21m avaga jalakäijate sild. Tee rippus kettide küljes. 19 saj saadi aru, et rippsild on odavaim, saleda konstruktsiooniga, lihtne ehitada, kuid seda teatud piirini, sest liiga pikad avadetailid olid ebastabiilsed. Märgilise tähendusega oli George Washingtoni sild Hudsoni jõel 1931.a. rippuva ava pikkus 1067m. , mis algatas rippsildade ehitamise laine.
-Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud norm keskkonnating. korral -Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. -Suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujundamisel. -Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Puudusi: -Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. -Pragude tekkimise võimalus (välditav pingebetooni kasutamisega). -Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes 5. Betooni liigitus Betoone liigitatakse: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi -tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega;
Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu
Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu
annaabi.ee 
