üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks. Pingeallikana kasutas Ohm termopaari. Termopaari pinge muutmiseks muutis ta jootekohtade temperatuuride vahet. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Kõiki vooluringi elemente läbib ühe ja sama väärtusega voolutugevus. I = I1 = I2 = ... = In
Aastal 1833 sai ta professori koha Nürnbergis, kuid mitte ülikoolis. Alles kaks aastat enne surma täitus Ohmi eluunistus: Müncheni ülikool kutsus ta füüsikaprofessoriks Georg Simon Ohm suri 6. juulil 1854.aastal Münchenis. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks. Pingeallikana kasutas Ohm termopaari. Termopaari pinge muutmiseks muutis ta jootekohtade temperatuuride vahet. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Kõiki vooluringi elemente läbib ühe ja sama väärtusega voolutugevus. I = I1 = I2 = ... = In
On võimalik läbi ajada ka ühe toiteallikaga, kui kasutada joon.1.36 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja kollektor vool kulgeb joonisel näidatud suunas. Selle kollektori voolu toimel toimub ka kondensaator C laadimine ja kui järgmisel poolperioodil transistor VT1 suletakse ja VT2 avatakse, siis eelmisel poolperioodil laetud kondensaator hakkab nüüd toimima pingeallikana ja tekkib normaalne kollektori vool, milline läbib tarbijat eelmise poolperioodiga võrreldes vastassuunas, see tähendab, saame tarbijal normaalse vahelduvvoolulise signaali. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suur mahtuvusega, vähemalt 500µF või suurem. Kui kondensaatori mahtuvus ei ole piisav, tekivad madalal sagedusel mittelineaarmoonutused, sest kui poolperiood on pikk, siis ei suuda kondensaator hoida pinget ja pinge hakkab poolperioodi keskel langema, ning selle
signaali mõlemal poolperioodil. Lülituse puuduseks on vajadus kahe toiteallika järele. On võimalik läbi ajada ka ühe toiteallikaga, kui kasutada joon.7.18 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja kollektori voolu toimel toimub ka kondensaator C laadimine ja kui järgmisel poolperioodil transistor VT1 suletakse ja VT2 avatakse, siis eelmisel poolperioodil laetud kondensaator hakkab nüüd toimima pingeallikana ja tekkib normaalne kollektori vool, milline läbib tarbijat eelmise poolperioodiga võrreldes vastassuunas, see tähendab, saame tarbijal normaalse vahelduvvoolulise signaali. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suur mahtuvusega, vähemalt 500µF või suurem. Kui kondensaatori mahtuvus ei ole piisav, tekivad madalal sagedusel mittelineaarmoonutused, sest kui poolperiood on pikk, siis ei suuda kondensaator hoida pinget ja pinge hakkab poolperioodi keskel
Lülituse puuduseks on vajadus kahe toiteallika järele. On võimalik läbi ajada ka ühe toiteallikaga, kui kasutada joon.7.18 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja kollektori voolu toimel toimub ka kondensaator C laadimine ja kui järgmisel poolperioodil transistor VT1 suletakse ja VT2 avatakse, siis eelmisel poolperioodil laetud kondensaator hakkab nüüd toimima pingeallikana ja tekkib normaalne kollektori vool, milline läbib tarbijat eelmise poolperioodiga võrreldes vastassuunas, see tähendab, saame tarbijal normaalse vahelduvvoolulise signaali. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suur mahtuvusega, vähemalt 500µF või suurem. Kui kondensaatori mahtuvus ei ole piisav, tekivad madalal sagedusel mittelineaarmoonutused, sest kui poolperiood on pikk, siis ei suuda kondensaator hoida pinget ja