kehaga. Haistefunktsioon on küll veel oluline (otsaju eesosas paiknevad suured haistesagarad), kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Vaheaju jääb osaliselt otsaju alla ning osaleb samuti nägemiserutuste töötlemisel (taalamus). Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Osadel roomajatel esineb vaheaju ülemises osas nn pineaalelund, mis on valgustundlik. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega endiselt peamine nägemiskeskus. Väikeaju kuju ja suurus on eri roomajatel sõltuvalt nende eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Piklikust ajust lähtub 12 paari kraniaalnärve. Roomajate kuulmine on rühmiti väga erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Keskkõrva ja sisekõrva vahel
Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 7. Kalade meeleelundid ja käitumine. Meeled nägemine, kuulmine, tasakaal, haistmine, matsmine, kompimine, vee liikumise tunnetamine ja neid kindlustavad elundid. Elektrielund. Närvisüsteem pea ja seljaaju, närvid. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; · keskaju kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine; · tagaaju (väikeaju) liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised erutused; · piklik aju hingamiskeskus, maitsesagarad. Humoraalne reguleerimissüsteem verre eritatakse suhteliselt lihtsaid molekule:
haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, q. väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. r. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 33. Kalade meeleelundid ja käitumine. a. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). b. Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; · keskaju kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka c. kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine; · tagaaju (väikeaju) liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised d. erutused; · piklik aju hingamiskeskus, maitsesagarad. e
annaabi.ee 
