3. Mis on elementaarrakk? Elementaarrakuks nimetatakse kristalse aine väikseimat osakest, mille kordne moodustab tervikliku aine Loetle 7 võimalikku kristallsüsteemi? Kuubiline, Tetragonaalne, Ortorombiline, Monokliinne, Romboheedriline, Heksagonaalne, trikliinne 4. Millised variatsioonid on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? lihtne kuubiline elementaar-rakk; ruumtsentreeritud elementaar-rakk, pindtsentreeritud elementaar-rakk. Millised on võimalikud variatsioonid tetragonaases süsteemis? Lihtne elementaar-rakk; ruumtsentreeritud elementaar-rakk. 5. Millised variatsioonid on võimalikud ortorombilises süstemis? Ortorombiline kristallsüsteem omab kõik 4 erinevat tüüpi Bravais elementaar-rakku. 6. 7. Millised on võimalikud variatsioonid monokliinses kristallsüsteemis? lihtsa ja tsentreeritud elementaar-raku 8
Na annab ära oma välise 3s1 elektroni ja see paiguldub Cl aatomi orbitaalile ja tekib Na+Cl ioonide paar. Moodustunud paari välimine elektronkiht on täielikult täidetud ja seega kõrge stabiilsusega. 4.Mis on teemandi tugevuse aluseks? Süsiniku aatomid on tetraeedriliselt paigutatud üksteisest võrdsetel kaguustel ja sidemed on tugevad. 5.Millised variatsoonid kristallstruktuuris on võimalikud ortorombilises süsteemis? Lihtne, -ruumtsentreeritud-, pindtsentreeritud- ja alustsentreeritud ortorombilised elementaarrakud. 6.Millisele aatomijärjestuslele vastab PTK kristallstruktuur? 7.Defineerige omaduste anistroopia. Anistroopiaks nim. Aine omaduste sõltuvust kristtallograafilisest suunast. See on seotud erinevusega aatomite ja ioonide pakketiheduses erinevates kristallograafilistes suundades. 8.Mis on vintdislokatsioonid? Vindislokatsioon on dislokatsioonitüüp, mille puhul ülemine aatomtasapind kristallis on
.. 31 4.2. Ruumvõre ja ühikrakk (joonis 3.2)........................................................................... 31 4.3. Kristallsüsteemid ja Bravais võred (joonis 3.3, 3.4). ................................................ 31 4.4. Põhimised kristallstruktuurid metallides (joonis 3.7, 3.8) ....................................... 32 4.4.1. Ruumtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.9, 3.10, 3.11). ......... 33 4.4.2. Pindtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.12, 3.13, 3.14). .......... 33 4.4.3. Heksagonaalse tihedaima pakkimisega kristallsüsteem (joonis 3.15, 3.16) ... 34 4.5. Kuubiline elementaar-rakk ...................................................................................... 34 4.5.1. Aatomite asendid kuubilises elementaarrakus (joonis 3.17) .......................... 34 4.5.2. Suunad kuubilises elementaarrakus (joonis 3.18, 3.19). ..............
kogu süsinik on seotud olekustsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikugamalmid e. valgemalmid 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). 20. Mis on ferriit, austeniit, tsementiit? Ferriit on süsiniku tardlahus α-rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurilise ferriidi ning kõrgtemperatuurilise ferriidi vahel. Austeniit on samuti raua ja süsiniku tardlahus. Austeniidil on pindtsentreeritud kuupvõre, kus võib lahustuda 2,14% süsinikku. Austeniidi struktuur on pehme ning sitke ning seepärast viiakse sepistamine läbi nendel temperatuuridel. Tsementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 25 aatomprotsenti ehk 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on väga kõva ja väga habras. 21. Mis on metallide polümorfism (allotroopia)? Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda
annaabi.ee 
