d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nim. arteripulsiks. Pindmisemate perifeersete srterite pulssi on võimalik palpeerida. Pulsilöökide aru järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib
vähenemine tekitab vererõhu languse. Liigne vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi, kus veresoonte takistuste ja vere mahtkiiruse muutused on vastupidised.(1) Vererõhku kirjeldavad suurused: 19 Arteripulss: on südame süstooli ajal tekkinud rõhulaine(rõhupulss), mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist ja võimaldades lugeda südame kokkutõmmete arvu pindmisemate perifeersete arteritel palpeerides. Pulsilaine levimise kiirus on sõltuv arterite elastsusest, olles seda kiirem, mida väiksem on elastsus. Pulsilaine levimise keskmine kiirus on 5-10 m/s. Arteripulss on graafiliselt registreeritav sügmogrammi abil. Veenipulss: Vererõhu muutused, mis südametsüklis tekivad paremast südamepoolest lähtuvalt, panevad võnkuma südamele lähedaste veenide seinad, mida tuntakse veenipulsina ja veenipulsi registreerimist nimetetakse flebograafiaks
d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nim. arteripulsiks. Pindmisemate perifeersete srterite pulssi on võimalik palpeerida. Pulsilöökide aru järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib
annaabi.ee 
