IX. Puutetundlikud ekraanid /308-317/ Takistuslik puuteekraan Kõval alusel klaas, mis on kaetud takistusliku materjaliga, välimine kiht painduv, kaetud takistusliku materjaliga. Kaks kihti eraldatud isolaatoritega. Kui painduvat kihti vajutada, puutuvad isolaatorid kokku. Puude palja v kinnastatud käega, odav, ei ole määrdumise suhtes tundlik, kuid pildi kvaliteet halb. Mahtuvuslik puuteekraan väga levinud. Kinnastatud käsi ei tööta. Pindmahtuvuslikud puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga, ekraani nurkades elektroodid, millega tekitatakse elektriväli pinnale(laengute liikumisest tekkinud voolu mõõdavad andurid). Projekteeritud mahtuvuslikud ekraani pinnale moodustatakse ITO(indium tina oksiid) ribadest võrk, ribad, kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel mahtuvus. Kui sõrm läheb ristumispunktis olevale mahtuvusele, võtab see osa
Välimine kiht on painduv kiht, mis on samuti kaetud ITO kihiga. Kaks kihti on eraldatud väikeste isolaatoritega. Kui vajutada välimist painduvat kihti, puutuvad kaks ITO-ga kaetud kihti kokku isolaaturite vahel. Takistusliku puuteekraani hea omadus on, et puude võib olla palja sõrmega või ka kinnastatud käega, samuti võib vajutus toimuda mingi muu vahendiga. See on odav tehnoloogia. Kvaliteet pole kõige parem. Mahtuvuslik puuteekraan (Capacitive touchscreen). Jaguneb kaheks: Pindmahtuvuslikud puuteerkaanid – kaetakse puutepind ainult ühelt poole läbipaistva juhitava kihiga (ITO). Ekraani nurkades on elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm viia tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ja tekib laengute liikumine. Projekteeritud mahtuvuslikud puuteekraanud – moodustatakse ekraani pinnale juhtivatest ribadest võrk. Kasutatakse
Maatrikstakistusliku puuteekraani juures jagatakse ekraan ribadeks ja veergudeks, mis kõik on ühendatud pingeallikate või anduritega ning kihtide kokkupuutumisel teeb kontroller kindlaks puute koordinaadid. Võimaldab kindlaks teha mitme punkti koordinaadid. 21.2. Mahtuvuslik puuteekraan (Capacitive touchscreen) Väga vastupidavad. Elektrit mittejuhtiv mustus ei sega ekraani tööd, samas ei toimi ka kinnastega puudutus. Kallim kui takistuslik. Pindmahtuvuslikud – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva (ITO) kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, mis vahelduvvoolu generaatorit kasutades tekitavad ekraani pinnale ühtlase elektrivälja. Kui juhtiv keha (sõrm) puutub tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ning laengute liikumist on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Kuna ITO
teeb kontroller kindlaks puutekoha. Võimaldab tuvastada mitut puudet, kui pingeallikad pole pidevalt ühendatud, vaid kommuteerimine toimub suurel sagedusel. Puude on võimalik nii palja käe kui ka kindaga või muu materjaliga. Tehnoloogia on odav ja pole määrdumise suhtes tundlik. Läbipaistvad kihid vähendavad pildi kvaliteeti. Painduv kiht võib kergesti viga saada, mis vähendab kasutusvaldkondi. Mahtuvuslik puuteekraan - Pindmahtuvuslikud puuteekraanid – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, millega tekitatakse elektriväli, kasutades vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm (juhtiv keha) viia tekkinud välja, muutub elektriväli ja tekib laengute liikumine. Tekkivat voolu on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Voolu muutuse suurus sõltub punkti kaugusest andurist (kaugemal muutub vool vähem)
vertikaalsuunas. Ribadele antakse väga lühikese intervalli tagant voolu. Samuti on probleemiks valguse kadu - öeldakse, et kuni 70% valguses läheb kaduma, takistuslik kiht ei ole nii valgust läbilaskev kui võiks. (Pind) mahtuvuslik puuteerkaan 1965. välja mõeldud tehnoloogia. Leiutajaks Jonhson. Tänapäeval kõige rohkem levinud (turuosa ligikaudu 70%). Jagatakse kaheks. Pindmahtuvuslikud ja projekteeritudmahtuvuslikud. Pindmahtuvuslikul antakse pinnale vahelduvvool, mis tekitab välja. Puudutusel läheb osa eletrist puudutavasse objekti, sellise kao fikseerivad andurid. Plussid sellise tehnoloogia puhul on, et eluiga on väga pikk, 90% valgusest tuleb läbi, kannatab elektrit mittejuhitvat mustust. Negatiivne on see, et elekrtit mittejuhtivate objektidega ei toimi(saaks teha, aga nii oleks ta ebatäpne).