lk 32 Lõikemeetodi eesmärk on keha (süsteemi) osadeks jaotamisega muuta sisejõud vaadeldava osa suhtes kontaktjõududeks, et nende määramiseks rakendada tasakaalutingimusi. Põhimõte kui keha on tasakaalus, siis kehast mõtteliselt väljalõigatud osa on samuti tasakaalus. Vaadeldavale kehast väljalõigatud osale mõjub jõudude süsteem, milles tuntud välisjõudude kõrval rakendatakse lõikepindadele tundmatuid jõude asendamaks lahtilõikamata keha vastavaid sisejõudusid. 3. Pindkoormus. Joonkoormus. Lühike selgitus, lk 37 Pindkoormus - teatud pinna-alale hajutatud koormus. Pindkoormus rakendub konstruktsiooni kogu pinnale või selle osadele ja väljendab teiste kehade vahetut kontaktmõju. Pindkoormuse intensiivsus vec q (x;y) näitab näitab pinna ühikule mõjuvat jõudu vaadeldavas punktis N/m2, kN/m2 (Pindkoormuse saab taandada üksikkoormuseks, kui kontaktpinna mõõtmed on detailide põhimõõtmetega võrreldes väikesed) Joonkoormus vaid ühes sihis hajutatud koormus
või aeglaselt muutuv kiiresti (või inertsikoormus) Klassikaline tugevusõpetus käsitleb ainult staatilisi koormusi Rakendusviisist lähtuvalt jagunevad koormused: (Joon.1.6): · jaotatud koormused: ruumkoormus ruumis hajutatud koormus (raskusjõud, inertsjõud); pindkoormus teatud pinna-alale hajutatud koormus (detailide kontaktis ülekanduv mõju); joonkoormus vaid ühes sihis hajutatud koormus (saadakse ruum- või pindkoormusi taandades), · üksikkoormus ühte punkti koondatud koormus. Ruumkoormus Pindkoormus Joonkoormus Üksikkoormus
Sel juhul on tagatud ka kasutuspiirseisundi nõuded. 8 Koormus katusekandjale Normatiivsed pindkoormused: Profiilplekk 0,11 kN/m2 Katusekate 2 kihti SBS 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Sõrestikud ja sidemed 0,1 kN/m2 Valgustid jms. 0,1 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,72 kN/m2 Lumekoormus 1,2 kN/m2 Arvutuslik pindkoormus katusele qd=0,721x1,2+1,2x1,5=2,66 kN/m2 Arvutuslik joonkoormus katusele qd=2,66x6=16,0 kN/m Koondatud koormused ülemise vöö sõlmedele Fd=2,66x6x3,875=61,9 kN62kN 9 Sisejõud leiame Maxwell-Cremona diagrammiga 10 Saadud sisejõud Pikijõud Paindemoment 3.Sõrestiku arvutus 3.1.Ülemise vöö dimensioneerimisel lähtume sisejõududest N=559,8kN;M=25,7kNm
2. Meetodit võib kasutada kui tahes keerulise piirjoonega objektide puhul, sest äärepiirkondi võib aproksimeerida kas kõverjooneliste või sirgjooneliste külgedega elementidega, kuid tihendatud võrguga. 3. Elementide mõõtmed võivad olla täiesti erinevad. See võimaldab vajaduse korral mõnes kohas võrku tihendada, teises kohas seda hõrendada. 4. Lõplike elementide meetod võimaldab lahendada selliseid ülesandeid, kus objektile mõjuv pindkoormus on katkendlik, samuti ülesandeid keeruliste ja mittestandardsete rajatingimuste korral. 5. LEM võimaldab koostada üldise lahenduse kogu kehade klassi jaoks. 16. LEM-i puudused? Arvutuste suur maht ja keerukus. Käsitsi võib seetõttu lahendada ainult lihtsamaid ülesandeid lihtsate objektide korral. Tänapäeval praktikas ettetulevad ülesanded lahendatakse kõik arvutiga. Sellest aga tulenevad järgmised kaks puudust: 1
annaabi.ee 
