ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid
ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid
või teisel teel. Tähtsamad neist on turve ja kaitse, mida mets maapinnale pakub. Metsa mõtlematul hävitamisel kaasnevad tõsised tagajärjed tootvad maad muutuvad ebatootvateks ning võivad kujuneda lausa hädaohtlikuks. Mets pakub oma ümbrusele kõledate ja kuivavate tuulte eest kaitset ja varjab maapinda päikese kõrvetava ning kuivatava mõju eest, mis koos tuule mõjuga maad veelgi halvendaks. Metsaalune maa püsib värskena, puude võrad ja pindkate takistavad pealispinna kinnilöömist, maa jääb alaliselt kohedaks ja väetatakse järjest mahalangenud ning kõdunenud lehtede ja okstega. Lisaks reguleerib mets vee ringjooksu, toites kuivadel aastaaegadel allikaid ja hoides ära pikemate sadude puhul uputusi, maauhtumisi ja üleujutusi. Sagedasti algab pärast metsa maharaiumist maa soostumine. Samuti mõjub mets õhu temperatuurile tasandavalt. Ööpäevased metsatemperatuurid on metsa all vähemad kui lagedal. Lõpuks mainib
3. Õhuvahe3 4. Laagid 40 x 1oo mm, s. 600 73 5. Puitklotsid 25x100x200, s. 600 6. Klotside all bituumenpapp 7. Raudbetoonplaat 8. Ehituspaber 9. Killustikalus 200 mm 10. Niiskustõke 11. Aluspinnas 1. Parkettkate 2. Ehitusplaat 20 mm 3. Õhuvahe3. 4. Laagid 50x100 mm, s. 600 5. Bituumenpapp laagide all 6. Raudbetoonplaat 7. Niiskustõke 8. Soojustus vahtpolüstüreen 2x35 9. Aluspinnas 1. Pindkate 2. Raudbetoonplaat 80 mm. 74 3. Ehituspaber 4. Soojustus kergkruus 300 mm 5. Niiskustõke 6. Aluspinnas Parketilauakesed kas naelutatakse või kleebitakse alusele a) Naelutatud parkettpõranda ehitus; b) Klebitud parkettpõranda ehitus; c) feederparketilauake; d) sulundparketilauake Kilp-ja laudparkett nKilpparkettpõrand ehitatakse põhimõtteliselt samuti, erinevus on vaid üksikelemendi mõõtudes.
annaabi.ee 
