Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus võiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda. 9. Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi kogutakistus? 1/R= R1 + R2 10.Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektrilambid ja majapidamisriistad? Rööbiti. 11. Milliseid pindeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? 220-240V
2.9.2. Poleerimine Kermiste tööpindade poleerimist kasutatakse pindamise alla (vt. 2.9.3). Samuti poleeritakse traadi tõmbesilmade, pressvormide, liugelaagrite, otsatihendite tööpinnad. Poleerimiseks kasutatakse teemant või boornitriid pastasid. Alustatakse pastadega, mille terasuurus on 160 µm ja lõpetatakse pastaga, mille osakeste suurus on vahemikus 0...1µm 2.9.3.Pindamine Treiterade tööea tõstmiseks kasutatakse WC baasil kõvasulamitel CVD või PVD pindeid. Selleks kaetav pind eelnevalt lihvitakse, puhastatakse hoolikalt ja kaetakse ühe- või mitmekihilise pindega. Kõige enam kasutatakse õhukesi, kuni 5 µm paksuseid TiC, TiN, TiCN ja Al2O3 pindeid. Suurema paksusega pinded kooruvad kergesti aluspinnast lahti erinevate joonpaisumisteguri tõttu. Praktikas kasutatakse ka kombineeritud pindeid vahetult kõvasulami pinnal sadestatakse TiC pinne paksusega kuni 1 µm, seejärel Ti(C,N) kile ja kõige peale TiN või Al2O3 kile (joon
tõstvate elementidega legeerimine s.t sulamile kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine, 2) kuumuspüsivate kaitsepinnete moodustamine metallpindadele ja 3) kaitsvate gaasi keskkondade loomine, mida põhiliselt kasutatakse metallide kuumtöötlusel. Kuumpüsivad pinded jagunevad metalseteks ja mittemetalseteks. Metalsete pinnetena kasutatakse metalle või nende sulameid, mittemetalsetena eelkõige keraamilisi pindeid. Kuumpüsivad metallpinded saadakse peamiselt termokeemilise töötlemise teel, kus kaetakse metallpind alumiiniumi, kroomi või räniga. Korrosiooniõrje tagavad terase pinnale tekkinud oksiidid ja spinellid. Elekrokeemiline korrosioon Üle 80% korrosioonikahjustustest on elektrokeemilise iseloomuga. Seda põhjustab metallide termodünaamilise püsivuse puudumine meid ümbritsevas keskkonnas. Terase korrosioon niiskes keskkonnas on elekrokeemiline protsess, kus terase
Pindade kulumispüsivuse tõstmise teed. Kulumiseks nimetatakse detailide tööpindade kuju ja/või mõõtmete järk-järgulist muutumist hõõrdumise tagajärjel. *väsimuskulumine kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine ja vanadeerimine *sööbe e.adhesioonkulumine tööpindade efektiivne määrimine ja pindadevahelise erisurve piiramine *abrasiivkulumine tihendamine ja kasutada võimalikult kõvu materjale ja pindeid *vibrokulumine pressliites kasutada võimalikult suuri pingeid ja piirata õhuhapniku juurdepääsu (nt.detaili õlisse sukeldamist) 21.Erisurve kontsentratsioon kulumisel (täisaksiaal- ja rõngasaksiaaltapi näitel, tuletuskäik). Kulumisel kokkupuute pinnad muudavad oma kuju. Pehmemad materjali osad viiakse minema ja kõvemad jäävad. Seega kokkupuute pind väheneb ja erisurve konsentreerub kõvematele materjali osadele, mis on kulumisele vastupidavamad. (VT enda konspektist
annaabi.ee 
