Elektroodi polariseerumine kiirendab protsessi elektroodil ja võimaldab seega elektroodist vajaliku tugevusega voolu läbi juhtida. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Seisneb GE mood pinnal ja pinnaosa, milline on anoodiks hävib. Anoodiks on det ja katoodiks erinevad elektrolüüdi lahused (erinevate om-ga oksiidi kihid) Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m2). Tavaliselt sisaldavad Me teiste Me-de intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid. Põhimetalli pinnal toimub enamasti Me anoodreakts, lisandi pinnal aga katoodreakts, st anoodipürkond on piirkond, kus toimuvad anoodreakts (Me seob endaga elektrone, muutudes neg); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korr-nud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korr-nud
Galvaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Seisneb galvaanielemendi moodustumisel pinnal ja pinnaosa, milline on anoodiks, hävib. Anoodiks on detail ja katoodiks erinevad elektrolüüdi lahused (erinevate omadustega oksiidikihid). Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m/m2). Tavaliselt sisaldavad metallid teiste metallide intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid. Põhimetalli pinnal toimub enamasti metalli anoodreaktsioon, lisandi pinnal aga katoodreakts, st anoodipiirkonnas toimuvad anoodreaktsioonid (metall seob endaga elektrone, muutudes Negatiivse(ma)ks); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures positiivse(ma)ks). Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud
piirkond. See toimub, siis kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis elektrolüüdilahusega. Galvaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehnilisene metall puutub kokku elektrolüüdiga. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m 2). Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool Ikorr., mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodi potentsiaalidest ja süsteemi takistusest Ikorr=(Ekat-Ean)/Rkogu. Metallide korrosioonis on anoodipiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, metall loovutab elektrone katoodile. Katoodipiirkond on aga piirkond, kus toimub redutseerumine, hapnik redutseerub. Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on puutumata metalli pind. 34
annaabi.ee 
