18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Kirjeldava objekti kuju ja asukoha, mida edasi antakse koordinaatidega. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste vüi andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Vektorandmed saadakse: digimisel( spets tark- ja riistvara, kursoriga liigitakse
Lk 11H, lk 15 joonis 62,63,64. KT3 küsimused: 1. Küttesüsteemide liigitus. 2. Kaugküttesüsteemi põhimõtte skeem(joonis) 3. Soojatarbevee soojusvõimsuse arvutamine(valem ka) ja põhielemendid. Milleks vajalik ringluspump 4. Soojustarbijate liigitus. 5. Sessioonsed ja aastaringsed soojustarbijad, kuidas muutub nende soojuskoormus.(vt lk 11) 6. Korterelamu soojukoormuse kestvusgraafik(lk 11) ja kuidas saab määrata soojuskoormusi vastavate pindaladena gaafikult. 7. Välistemp kestvusgraafik(vt lk 10 joonis 50), seletada kuidas graafik saadakse, kuidas ja milleks seda kasutatakse. 8. Kraadipäevade arvu mõiste, kuidas see määratakse ja mis selle abil saab leida(valem). 9. Hoonete soojusvarustuse tehnosüsteemid, mida endast kujutavad, põhikomponendid, seletada ära mõisted: kaugkütte süsteem, soojussõlm, sõltuv kütteühendus skeem, sõltumatu kütteühendus
põlemiskambrisse, kus toimub puhta lisanditevaba kütuse (gaas või kerge vedelkütus) põlemine. Põlemiskambrist suunatakse gaasid turbiini, mis paikneb samal võllil kompressori ja elektrigeneraatoriga. Turbiinis toimub termodünaamilise keha paisumine kuni atmosfäärirõhuni. Vastavat ringprotsessi tuntaks Brayton'i ringprotsessi nime all (vt Joonis 5 .45). Ringprotsessi juhitud soojushulk q1 ja sealt eemaldatud soojushulk q2 avalduvad pindaladena Ts diagrammil (vt Joonis 5 .45) vastavalt q1 joone 2 3 aluse pindalana A23BA ja q2 joone 4 1 aluse pindalana B41AB. Osa gaasiturbiinis tehtavast tööst kulutatakse kompressori käivitamiseks ja ringprotsessis tehtav kasulik töö avaldub nii Ts kui pv diagrammil pindalana 12341. p p2'=p3 2' 3 p2 2
sammal. Raiesmikel: Kesk-Eestis kasvavad maasikas, külmamailane, lillakas, naat, harilik kastehein, punane aruhein; Lääne-Eestis on rohkesti metskastikut, longus helmikat, mägitarna. Raiestikud kattuvad tiheda ja kõrge rohuga ning põõsastega. 33 Levik: kõige ulatuslikumalt levinud Pandivere kõrgustikul ja sellest lõuna pool paiknevates metsades; väiksemate pindaladena Põhja- ja Lääne-Eestis. Tähsaim taimekooslus: sinilille kuusik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad laanemetsades? 2. Kirjeldage nende muldade viljakust, niiskust, happesust! 3. Missugused puud kasvavad laanemetsades, milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Loetlege laanemetsades kasvavaid samblaid! 7. Millistes Eesti piirkondades on levinud laanemetsad? 8
annaabi.ee 
