tõugud elavad sarapuupähklites. Tüvekeste kahjurid (putukad, kes närivad laikudena noorte tüvekeste koort, kaevandavad selles käike, imevad mahla. Nad elavad kas kogu oma elutsükli vältel või Erinevaid pahklestasid vähemalt mõnel oma arenguetapil puude koore all või puidus.): Harilik männikärsakas (Hylobius abietis), Väike-männikärsakas (H. pinastri), Kuuse- juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) käbikujuline pahk võrse tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) lehisele
juhul kui ei kuivatata niiskunud konstruktsioone. Kanalisatsioonitorustike lekete puhul on seenkahjustuste oht väiksem, sest sealt leviv niiskus on erinevatest ainetest küllastunud ega sobi majaseentele elutegevuses tarbimiseks. Katuselekked ka katuste lekked on majaseente leviku põhjustajad. Juhul, kui maja ei kasutata ja katuste lekked on pidevad, on suurem võimalus Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Leucogyrophana pinastri (e.k männi-mädiknahkis) levikuks. Majavammi probleemid tekivad siis, kui hoonet hakatakse kütma ning katus parandatakse, kuid ülejäänud konstruktsioone ei kuivatata, on ka majavammi tekkeoht. 7. MUUD MAJASEENTE ARENGUT SOODUSTAVAD TEGURID Hoonete ehitamine veesoontele ja kõrge põhjavee tasemega aladele Kui hoone vundament on madal ja põrandaalune tuulutus vähene, hakkavad hoone konstruktsioonide detailid niiskustaset mõjutama ka põhjavee ning pinnavee kõrge tase. Sellistel
ei kuivatata niiskunud konstruktsioone. Kanalisatsioonitorustike lekete puhul on seenkahjustuste oht väiksem, sest sealt leviv niiskus on erinevatest ainetest küllastunud ega sobi majaseentele elutegevuses tarbimiseks. Katuselekked ka katuste lekked on majaseente leviku põhjustajad. Juhul, kui maja ei kasutata ja katuste lekked on pidevad, on suurem võimalus Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Leucogyrophana pinastri (e.k männi-mädiknahkis) levikuks. Majavammi probleemid tekivad siis, kui hoonet hakatakse kütma ning katus parandatakse, kuid ülejäänud konstruktsioone ei kuivatata, on ka majavammi tekkeoht. MUUD MAJASEENTE ARENGUT SOODUSTAVAD TEGURID Hoonete ehitamine veesoontele ja kõrge põhjavee tasemega aladele Kui hoone vundament on madal ja põrandaalune tuulutus vähene, hakkavad hoone konstruktsioonide detailid niiskustaset mõjutama ka põhjavee ning pinnavee kõrge tase
painduvad, juhtseeneniitide ja kiudhüüfidega (#5). Eosed on elliptilised, värvusetud, 57 x 2,53,5 µm. Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu-, mõnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes võib seda näha puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 35 cm suurused. Männi-mädiknahkis: Männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi omaga: liibuv, kilejas, noorelt sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun (#3). Majavammist saab teda eristada väätide järgi, mis männi-mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0,2 mm laiad ja juhtseeneniitidega, kuid kiudhüüfideta. Eosed on männi-mädiknahkisel elliptilised, kollakad, 56,5 x 3,54,5 µm. Männi-mädiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes.
annaabi.ee 
