tugevalt konsentreeritud valgusenergiaga. 5.1. Mis võimsusega on töös kasutatav IP termomeetri laser? <1mW 5.2. Kui võimsaid lasereid teaduses/tööstuses jms kasutatakse? Mida tuleb nendega töötamisel silmas pidada? Jahutamisel, 5.3. Missugused võivad olla laserite väärkasutamise tagajärjed? Too näiteid erinevate võimsuste kohta? Nägemiskahjustus, nahakahjustus. 5W laser põhjustab pimestatuse. 1 kW laser suunatuna käele põhjustab nahakahjustuse.. 6. Formuleerige järeldus saadud tulemuste kohta. Tulemused päris täpselt teooriale ei vastanud. Lisa 1 Elektromagnetlainete skaala (allikas: Kiisk, V., "Spektroskoopia alused", loengukonspekt täiendatud 2012) 2 Üldiselt on laserpointerid vähem kui 1 - 5 mW, ent võimalik soetada ka võimsamaid.
kõrgust tuleb pidevalt muuta sest energia hajub distantsil, värvipinnad aga paiknevad erinevatel kõrgustel, seega tuleb langemisnurka samana hoidmiseks lambi kõrgust muuta. 5. Oleline on laserite kasutamisel juhinduda ohutusnõuetest sest inimese silm ei ole kohanenud otsese valgusega ning laseri valgse puhul on tegemist tugevalt konsentreeritud valgusenergiaga. 5.1 <1mW 5.2 Jahutamine on oluline 5.3 Nägemiskahjustus, nahakahjustus. 5W laser põhjustab pimestatuse. 1 kW laser suunatuna käele põhjustab nahakahjustuse 6. Katsetulemused vastasid enamvähm teooriale kuid oli erinevusi, mis võib olla seotud katse käigus mõõtevigadest, lambi valesti paigutamisest vms. Katse läbiviimisega olen tutvunud pindade soojuskiirguse hindamist infrapuna termomeetri abil. Kuidas seada üles hõõglamp, ning miks on oluline. et lamp peab säilitama kaugust konstantsena ning miks muuta lambi kõrgust.
-- seega konfronteeritakse definitsiooni- ehk olemusküsimusega. S.t et kui me hakkame küsima asjade olemuse järele ega juhindu enam nende nähtumisviisidest, hakkame end lahti rebima meelelisuse ahelatest. Vangi tuleb aga vabanema suisa sundida, sest pilk teise suunda, valguse poole, põhjustab talle alul, nagu võrdpilt näitab, üksnes valu, kuna ta pole harjunud valgusega ja ta silmad pimestuvad. Pimestatuse pärast näeb ta alul isegi halvemini kui enne ja arvab seetõttu, et ta oli enne varje vaadates tõesemat näinud. Sel kombel kujutatakse tüüpilist kogemust, mis saab osaks inimesele, kui ta näeb end esimest korda sokraatilise küsimuse ees, mis on asjade olemus. Esmalt ajab see küsimus tabatu üksnes segadusse. Teoreetilise küsimise objektidega silmitsi seismine nõuab harjutamist ja harjumist.
arvukate raskuste ületamiseks, mis tõusevad esile moraalse ebavõrdsuse4 päritolu, poliitilise kehandi tõeliste aluste, selle liikmete vastastikuste õiguste ja loendamatute teiste seesuguste küsimuste puhul, mis on äärmiselt tähtsad, aga samas seni veel vähe valgustatud. Kui heita inimühiskonnale rahulik ja erapooletu pilk, näib seal esialgu silma torkavat üksnes vägevate vägivald ja nõrkade rõhutus. Vaim tõstab mässu esimeste julmuse vastu ja hakkab halama teiste pimestatuse pärast. Ja kuna inimeste seas pole midagi ebapüsivamat neist välistest suhetest, mis enamasti sõltuvad vaid juhusest, mitte mõistusest, ning mida nimetatakse nõrkuseks ja vägevuseks, vaesuseks ja rikkuseks --, siis paistab esmapilgul, nagu toetuksid kõik inimlikud asutused üksnes tuiskliiva kuhjadele. Alles siis, kui me neid lähemalt vaatame, alles pärast seda, kui oleme ehitised üleni tolmu ja liiva alt välja puhastanud, tuleb ilmsiks ühiskonna vankumatu
annaabi.ee 
