Kahju aint, et kõik on pime. Sonetis ,,Sügis" esineb paarisriimid. See tähendab, et salmi kaks esimest rida on riimis ja kaks viimast riimi on riimis. Luuletuse kolm esimest stroofi on nelja realised ja viimane on kahe realine. Kokku on sonetis 14 rida, see on üks soneti rangemaid reegleid. Sonett ,,Sügis" räägib, kuidas algas sügis - olid pikad päevad, ilusad puude lehed. Kuid tasapisi tulid külm ja vihmad ning hakkas pimenema. Kui oli juba maa valge polnud enam midagi näha. See tähendas, et tuli talv.
Tegevusnimed kirj. järgnevast mine-liitelisest teonimest harilikult lahku. Magama heitmine, magada tahtmine isik: -ja (õpetaja), -lane (sugulane), -line (külaline), -kas, -nik, -is, -mik. Bulgaarlane, kaukaaslane, brasiillane - aasialaine, sofialane ese, loom, taim: -i (osuti), -ja (avaja), -kas (purjekas) koht: -la (söökla), -k (rinnak) Verbituletus. Tegevus: - ta (da)- (pai-ta-b), -sta- ( lõbu-sta-b), -ne- (kalli-ne-mine). Häälestama, pimenema, kõhnuma, sulisema, titatsema. Kausatiivid ehk põhjustavat tegevust väljendavad verbid. Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata. Kelgutama, uisutama, silitama. ta-, da-, sta-, nda- Reflektiivid ehk enesekohased tegusõnad väljendavad tegevust, mis tegija endaga toimub. Seisundi muutus, mis puudutab subjekti ennast
Saadan siis oma selle asja uurima ning natukese aja pärast tuleb poiss tagasi rõõmustava uudisega. Leidis meile kauplemiskoha ning kauba saaks seal kohe maha müüa. Liigume siis kaubaga sinna ning saame oma väikesest kaubakogusest suhteliselt kiiresti lahti. Kui kaup müüdud on arutleme, mida edasi teha. Kuna kõik kaup sai nii kiiresti müüdud, siis otsustasime juba täna koju tagasi sõitma hakata. Aga taevasse vaadates märkame, et juba hakkan pimenema ning otsustame asja homse peale lükata. Lähen võtan siis veel ühe kerge eine ning suundun tagasi võõrastemajja. Võõrastemajja jõudes on juba suhteliselt pime ning otsustan näo ja käed ära pesta ning ära magama kobida. Küll homme jõuab edasi asjatada. Head ööd. Kersti Lentsius 11c
Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole. Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni. Kalevipoeg hakkas läbi järve kõndima, kuid juba kolmandal sammul pööras otsa ringi ja sammus kalda poole tagasi. Vesi ulatus mehel üle pea. Mees sammus ümber järve ikka Viru poole. Juba tüki maad kõndinud, märkas mees Manatarga vanamoori, kes pajupõõsa all istudes ussisõnu lausus. Kalevipoeg õppis ussisõnad pähe ning jätkas siis oma teed. Õhtu hakkas pimenema ning külm mehe ihu karastama, kui Kalevipoeg kaugelt künka tagant suits märkas. Kange mees seadis sammud künka poole. Jõudnud koopani, märkas Kalvite kallis poeg ahelate kütkes rippuvat kaunist katelt, mille ümber kolm meest tuld kohendasid ja leemt segasid. Kalevipoeg astus ligi ja viskas lauakoorma maha. Kõnetas siis mehi ja küsis meestelt pajas keedetava roa kohta. Mehed vastasid, et keeb vaese mehe katel. Kalevipoeg soovinud sellest osa saada.
Asemele tuli SD eliitväeosa- Sonderkommando I.Vangid rivistati ja neile teatati, et nad evakueeritakse.Nad uskusid, sest selliseid ümberpaigutusi oli varemgi olnud.Tegelikkus oli aga hoopis midagi muud.Grupp inimesi viidi metsa ja neil kästi küttepuud riitadesse laduda.Pärast esimese kihi maha panemist käsutati neid puude peale pikali.Nüüd taipati, mis toimuma hakkab.Osa püüdis põgeneda, nad lasti metsas maha, teised aeti väevõimuga riitadele ja hukati kohapeal.Kui hakkas pimenema, kallasid sakslased puuvirnad bensiiniga üle ja panid põlema.87 vangil õnnestus end peita ja ellu jääda. Nad olid varjul veel terve ööpäeva, teadmata, kes on kes.Järgmisel päeval kohale jõudnud punaarmeelased teadvustasid, sellest ka meediat.Fotod Kloogalt jõudsid maailma ajalehtede ja ajakirjade esikaantele.Klooga oli esimene mõrvapaik, mis avalikkuse ette jõudis.Sellepärast on ta jäänud ka maailma ajalukku.
et see maja on suletud ring ja inimeste tahtmisest ei sõltu seal eriti midagi. Jutustaja pärib Bellalt Stanley kohta, kuid Bella ütleb, et ei tunne kedagi Stanley nimelist. Samal hetkel märkabki Jutustaja eemal Stanleyt seismas ja tormab tema poole, kuid Stanley kaob. Jutustaja leiab end jälle piiripunktist. Nüüd märkab ta eemal seisvat sõdurit, keda ta eelnevalt Allaniks on pidanud ja pöördub tema poole, kuid sõdur tõrjub teda, väites, et ta ei ole tööajal. Ruum hakkab pimenema. Jutustaja järeldab, et tema aeg majas on otsas ja ta hakkab hirmunult väljapääsu otsima. Kuidagi jõuab ta tagasi ruumi, kus ennist surnu oli olnud. Ruumis on küll veel alles kirst, kuid see on tühi. Kuskilt ilmub Stanley ja Jutustaja pärib temalt surnu kohta. Ta ei saagi kindlat vastust. Stanley viib Jutustaja kirstu juurde ja näitab, et kirstu taga, eesriide varjus ongi lift. Stanley palub, et kui ka tema kunagi peaks majast pääsema, siis nad kuskil kohtuks
tahtmisest ei sõltu seal eriti midagi. Jutustaja pärib Bellalt Stanley kohta, kuid Bella ütleb, et ei tunne kedagi Stanley nimelist. Samal hetkel märkabki Jutustaja eemal Stanleyt seismas ja tormab tema poole, kuid Stanley kaob. Jutustaja leiab end jälle piiripunktist. Nüüd märkab ta eemal seisvat sõdurit, keda ta eelnevalt Allaniks on pidanud ja pöördub tema poole, kuid sõdur tõrjub teda, väites, et ta ei ole tööajal. Ruum hakkab pimenema. Jutustaja järeldab, et tema aeg majas on otsas ja ta hakkab hirmunult väljapääsu otsima. Kuidagi jõuab ta tagasi ruumi, kus ennist surnu oli olnud. Ruumis on küll veel alles kirst, kuid see on tühi. Kuskilt ilmub Stanley ja Jutustaja pärib temalt surnu kohta. Ta ei saagi kindlat vastust. Stanley viib Jutustaja kirstu juurde ja näitab, et kirstu taga, eesriide varjus ongi lift. Stanley palub, et kui ka tema kunagi peaks majast pääsema, siis nad kuskil kohtuks
Lõpul on kaks allomorfi: -vad (keeleajalooline oleviku tunnus), nt ela/vad ja -d, nt nad ela/si/d, nad ela/ksi/d. Verbide vaegpöördelisus tähendab, et mõnd pöördevormi paradigmas ei esine. See on semantiline, mitte vormiline nähtus. Näiteks tavaliselt ei saa 1. ja 2. pöördes esineda verbid, mis väljendavad tegevusi, mille sooritajaks ei saa olla elusolend, nt helisema, häälduma, käibima, laabuma, laekuma, äparduma, ilmnema, pimenema jt. Samal ajal võivad mõned sellistest verbidest ülekantud tähenduses nendes pööretes ka esineda, nt Ta laekus kell seitse. Äpardusin selles tegevuses täielikult. Traditsiooniliselt kasutatakse ainult 3. pöördes nn ilmastikuverbe, nt sajab, tuiskab, müristab, pilvitab. 18. Kõneviisikategooria. Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse
annaabi.ee 
