Jooni tekitavad liigne hoolitsus ja hellitamine. Suhtlemisel tuleb lähtuda minakesksusest ja nõudlikkusest. Tuleb näidata, et neid on läbi nähtud. Neil tuleb õppida eristama vajalikku meeldivast. Ei tohi unutada nende tundlikkust üksinduse ja tähelepandamatuse suhtes. Noorukite hulgas esineb 2-3%-l. · Psühhasteeniline Nad on otsustusvõimetud, kalduvad eneseanalüüsile ja viljatutele targutustele. Mõnikord ilmnevad juba lapsepõlves argus, kohmakus, pimedusehirm jne. Liiga varajaselt arenevad intellektuaalsed huvid. Kriitiline periood on noor kooliiga puudub iseseisvus. Noorukid on mures tuleviku pärast. Kaitseks ootamatuste eest tekib kombetalitussüsteem või täpsus, mis rajaneb arvamuse, et kui kõike ette näha, ei saa midagi halba juhtuda. Otsustusprotsess on raske, kuid täide viiakse kiiresti. Füüsiline areng jätab soovida, kuid sageli on hästi arenenud jalad. Seksuaalne areng edestab füüsilist, võib esineda
Jooni tekitavad liigne hoolitsus ja hellitamine. Suhtlemisel tuleb lähtuda minakesksusest ja nõudlikkusest. Tuleb näidata, et neid on läbi nähtud. Neil tuleb õppida eristama vajalikku meeldivast. Ei tohi unustada nende tundlikkust üksinduse ja tähelepandamatuse suhtes. Noorukite hulgas esineb 2-3%-l. · Psühhoasteeniline - Nad on otsustusvõimetud, kalduvad eneseanalüüsile ja viljatutele targutustele. Mõnikord ilmnevad juba lapsepõlves argus, kohmakus, pimedusehirm jne. Liiga varajaselt arenevad intellektuaalsed huvid. Kriitiline periood on noor kooliiga puudub iseseisvus. Noorukid on mures tuleviku pärast. Kaitseks ootamatuste eest tekib kombetalitussüsteem või täpsus, mis rajaneb arvamuse, et kui kõike ette näha, ei saa midagi halba juhtuda. Otsustusprotsess on raske, kuid täide viiakse kiiresti. Füüsiline areng jätab soovida, kuid sageli on hästi arenenud jalad.
naeruväärsesse olukorda sattumine eakaaslaste ees, soovitud tulemuste mittesaavutamine ja muud taolised olukorrad. Hirme võib olla igas eas lastel, kuid teatud eaperioodidel esineb neid enam. Lastel vanuses 24 aastat tekib palju uusi hirme. Peaaegu kõik kardavad loomi, eriti koeri. Järgmised tavalised hirmud on äike, torm ja arstid. 6. eluaastaks on enim levinud pimedusehirm. Kuid nii see kui ka teised hirmud hakkavad vähenema ja kaduma seoses lapse kasvamise ja enese võimsamana tundmisega. Miks lapsed alates kolmandast eluaastast kartlikuks muutuvad? Kõigepealt saavad nad teadlikuks, et nad on väikesed ja ei suuda kõiki olukordi kontrollida. Teiseks ei suuda nad alati eristada fantaasiat reaalsusest
annaabi.ee 
