põrgeteahelas toimub palju keemilisi reaktsioone, millest võtavad osa ka õhus mikrokogustes leiduvad elektriliselt aktiivsete molekulidega gaasid. Ioonidel on oluline osa atmosfääri aerosooli tekkimisel ja pilvede arengus. Juba 19. sajndil tõestas lord Kelvin, et mida väiksem on veetilk, seda aeglasem on veeauru kondenseerumine ja kiirem tilga aurumine.Kui tilga läbimõõt oleks sajandik mikromeetrit, siis peaks ta silmapilkselt auruma. Niiviisi näib, et uute pilvetilkade tekkimine ja kasvamine alates selgest õhust pole üldse võimalik.Paradoksi lahendus leiti ruttu: osutus, et õhk sisaldab alati mõne sajandikmikromeetri läbimõõduga tahkeid osakesi, mida hakati nimetama kondensatsioonituumadeks.Uued pilvetilgad tekivad kondensatsioonituumadel. Kui õhus on palju kondensatsioonituumi, siis saame teatud hulgast veeaurust palju pisikesi tilku, mis jäävad õhku hõljuma. Kui kondensatsioonituumi on vähe, siis saab samast
24. Sademete tekkeprotsessid. V: Sademete tekkel etendavad juhtivat osa õhu tõusuliikumised, millega kaasneb adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumala suurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Kondenseerumisest üksi ei piisa, vaid need osakesed peavad ka omavahel liituma, muutudes raskemaks. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine – koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. 25. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. V: Maa pöörleb umber oma keset läbiva mõttelise pooltelje. Täispöörde ümbritseva tähesüsteemi suhtes teeb Maa umbes 23 ja 56 minutiga (Täheööpäev).
Maa temperatuurijaotus ühesugusealuspinna korral: 11.Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. Pilved on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Pilvede tähtsus: 1. Takistavad otsekiirgusel maapinnani jõudmast (peegeldavad ja hajutavad kiirgust) 2. Neelavad pikalainelist kiirgust (kasvuhooneefekt) 3. Annavad sademeid Sademete teke Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) Pilvetilkade suurus-jaotus, 2) Pilve paksus 3) Ülesliikuvate õhu-voolude olemasolu pilves, 4) Pilvepiiskade elektri-laeng ja elektriväli pilves. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1) Koaleerumine (liitumine), 2) Jääkristalli protsess Maailmas on keskmine sademete hulk umbes 1000 mm aastas, kõrbedes ja kõrglaiustel see on vähem kui 250 mm aastas. 12.Ilm ja kliima. Kliimasüsteemide hierarhia. Ilm on meteoroloogiliste elementide kompleks antud kohas antud ajahetkel (mõõtmismomendil)
vedelat ja tahket kirmet. Sademede jagunevad: vertikaalsed sademed (vihm, lörts, lumi) ja horisontaalsed sademed (härmatis, kaste, hall, jäide). Omakorda vedelateks ja tahketeks. Tavaliselt mõõdetakse sademetehulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on sademete keskmine aastane hulk 520820 mm. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes, umbes 0,8 mm aastas. Kõige rohkem sajab Cherrapunji (Indias) sajab aastas keskmiselt 11 000 mm vett ruutmeetrile. 12. Ilm ja kliima. Kliimasüsteemide hierarhia
annaabi.ee 
