kollakasvalge tähena, Veenuse järel on ta kõige heledam ,,täht" ja inimestele ammu tuntud. Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine. Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. Jupiteri orbiit on Päikesest 778,330,000 km kaugusel. Planeedi ekvatoriaalne diameeter on 142, 984 km
arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: „Suur akt“ (1908), „Vaikelu viiuliga“ (1911), „Puuviljanõu ja kaardid“ (1913), „Pudel, ajaleht, piip ja klaas“ (1913), „Klaas, karahvin, ajaleht“ (1914). ● FERNAND LÉGER (1881-1955) Kolmas kunstnik, kes jõudis aastal 1910 objekti analüüsis vormide tükeldamiseni, oli Léger. Tema oli kunstnik, kes algusest peale oli rohkem oma rada käinud. Näiteks maalis „Pulmad“ kombineerib ta pilvetaolisi kujundeid silindriteks tükeldatud esemetega. Erinevalt Picassost ja Braque’ist ilmutas Léger järjest kasvavat huvi värvi vastu. Léger maalis 1913-1914 seeria suuri pilte“Vormide kontrastid“, kus ta vastandas erinevaid puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger’ maalide vormid assotseeruvad torudega – siit ka Léger’ kubismi iseseisva arenduse nimi - „tubism“ (pr. k. tube – toru).
arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914). FERNAND LÉGER (1881-1955) Kolmas kunstnik, kes jõudis aastal 1910 objekti analüüsis vormide tükeldamiseni, oli Léger. Tema oli kunstnik, kes algusest peale oli rohkem oma rada käinud. Näiteks maalis ,,Pulmad" kombineerib ta pilvetaolisi kujundeid silindriteks tükeldatud esemetega. Erinevalt Picassost ja Braque'ist ilmutas Léger järjest kasvavat huvi värvi vastu. Léger maalis 1913-1914 seeria suuri pilte"Vormide kontrastid", kus ta vastandas erinevaid puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger' maalide vormid assotseeruvad torudega siit ka Léger' kubismi iseseisva arenduse nimi - ,,tubism" (pr. k. tube toru).
leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914). FERNAND LÉGER (1881-1955) Kolmas kunstnik, kes jõudis aastal 1910 objekti analüüsis vormide tükeldamiseni, oli Léger. Tema oli kunstnik, kes algusest peale oli rohkem oma rada käinud. Näiteks maalis ,,Pulmad" kombineerib ta pilvetaolisi kujundeid silindriteks tükeldatud esemetega. Erinevalt Picassost ja Braque'ist ilmutas Léger järjest kasvavat huvi värvi vastu. Léger maalis 1913-1914 seeria suuri pilte"Vormide kontrastid", kus ta vastandas erinevaid puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger' maalide vormid assotseeruvad torudega siit ka Léger' kubismi iseseisva arenduse nimi - ,,tubism" (pr. k. tube toru).
annaabi.ee 
