Seos atmosfääri koostise ja soojusliku tasakaalu vahel. Inimeste tegevus ja atmosfääri koostise muutumine. Loodushoid. Milliste tegurite ablil sõltub maapinnale jõudvate päikesekiirguste hulk? Osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Osooniaukude tekepõhjused ja tagajärg. Osooniaukude tekkeks on vajalik kõigi eelpooltoodud 4 protsessi toimimine: intensiiivse polaarpöörise olemasolu, polaarsete stratosfääripilvede teke ning heterogeensed protsessid nende pilveosakeste pinnal ja katalüütilsed protsessid kevadises päikesevalguses. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. Gardient- on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalana rõhuga ala suunas.
Härm on valge/lumetaoline sade esemetel, mis tekib udu ehk väga peenikeste veepiiskade külmumisel. Teraline härmatis on lumetaoline sade (amorfse ehitusega), mis tekib tuulise ilmaga. Kristalliline härmatis on valge sade esemetel, mis koosneb jääkristallidest ja tekib tuulevaikse ilmaga. Udu õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1km. Kondensatsioonituumade ja pilveosakeste karakteristlikud suurused ja kontsentratsioonid. Osakese tüüp Ligikaudne raadius Osakeste arv cm3-s µm Vahemik Tüüpiline Väikesed (Aitkeni) <0,2 1000 kuni 10000 1000 kondensatsiooni tuumad Suured 0,2 kuni 1,0 1 kuni 1000 100 kondensatsioonituumad
Vertikaalsuunas on veel teine sekundaarne front. Pärast frondi üleminekut pilvedes. 2 olulist tekke protsessi: 1.põrkumine(liitumine) arenevad e konvektsioonipilved (0,4-1,5 km tekivad tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teised 2.jää(kristalli protsess). Sademete tekkel mängib olulist termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Muldade rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et ei hoogsamalt keskpäeva paiku) *rünkpilved (Cumulus Cu), soojenemine ja jahtumine- soojenemine-sulmaine algab toimuks sademe tekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad *rünksajupilved (Cumulonimbus Cb). Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas
ringi (Kamenik 2009) kuu - või päikeseketta ümber (Jürissaar). Tavaliselt nähakse neid rohkem ümber kuu kuna päike on liiga hele nende märkamiseks (Kamenik 2009) Tara on difraktsiooni ilming, st lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha. Tara tekkimiseks peavad valgusallika ees olema pilved või udu, mis vähemalt osaliselt on läbipaistvad, sest valgus peab jõudma vaatlejani. Tara intensiivsus sõltub pilvede tihedusest ja pilveosakeste (tavaliselt veepiisakeste) suurusjaotusest - mida ühtlasema suurusega, seda erksam tara (Kamenik 2009) Tara ümbermõõt on pöördvõrdelises seoses pilvepiiskade suurusega (mida suurem tara, seda väiksemad piisad või tolm). See annab teoreetilise võimaluse ilma ennustada: kui tara väheneb (Kamenik 2009) ehk pilvi moodustavate osakeste läbimõõt suureneb (Jürissaar), võib minna sajule ja kui tara suureneb, siis püsib hea ilm. (Kamenik 2009)
Sademete teke pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1)põrkumine(liitumine), 2)jää(kristalli protsess).Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi. Sademed võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1)vedelad (vihm, uduvihm), 2)tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup), 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu
toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige Cumulus (Cu), rünksajupilved – Cumulonimbus (Cb). olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1)põrkumine(liitumine), 2)jää(kristalli protsess).Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetekkeks piisavalt Pilet nr. 14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb? palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, Pinnase temp – maapinnale tungib soojus edasi pinnase juhtivuse , kiirgamise ja konvektsiooni teel. Viimasel juhul kantakse soojus edasi teralumi
annaabi.ee 
