a)Pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused. Nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise üheks põhjuseks. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on aga maksimaalne veeauru rõhk suurem. b) Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. c) Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel. d) Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel. 17. millised on tähtsamad sademete liigid? Agregaatolekute järgi liigitatakse sademeid vedelateks ( vihm, uduvihm), tahketeks ( lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe), ning segatüüpi sademeteks ( lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga).
Pilvede kõrgus: Kõrged pilved: 6-10 km (kiudpilved) Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Madalad pilved: 0,1-2,5 km (rünkpilved, kihtpilved, kihtrünkpilved Sademed: Sademete teke: Vajalik piisav kogus veeauru õhus Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse Sademete mõõtmine: Sademete hulk – veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale Saju intensiivsus – sademete hulk ajaühikus Optika: Valguse murdumine: Refraktsioon toimub valguse levimise kiiruse muutuse tõttu Refraktsiooni ei toimu, kui valgus langeb pinnale risti Murdumisnäitaja: N = c/v Murdumisnäitaja iseloomustab aine optilist tihedust
5-6 km Madalad pilved: 0.1-2.5 km Konvektsioonipilved vertikaalse arenguga, soe õhk maapinna lähedalt tõuseb üles ja selle käigus jahtub. Jahedas õhus osa veeaurust kondenseerub SADEMED Vajalik piisav kogus veeauru õhus. Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse. Pilvedest langevad: uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi, jää- või lumekruubid Maapinnal tekkivad kondensatsiooni produktid: Kaste, hall, jäide, kiilasjää, härmatis SADEMETE JAOTUS Agregaatoleku järgi: Vedelad: vihm, uduvihm Tahked: lumi, lume- ja jääkruubid, teralumi, jäävihm, rahe
arusaadav, et piisakestelt aurab vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. - Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise (koagulatsiooni) teel erineva suurusega piisakesed langevad erineva kiirusega, mistõttu esineb piisakeste kokkupõrkumisi. Selle tagajärjel piisakesed ühinevad, voolavad kokku, moodustades juba suurema piisa, mis langeb suurema kiirusega. - Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel ka tahked, so jäised langevad pilveelemendid, eriti suuremad, võivad põrkumisel mehhaaniliselt ühineda ja moodustada suuremaid osakesi. Enamasti koaguleeruvad nõela- või tähekujulised jääskeletid ja sealjuures mitte väga madalate temperatuuride juures. Tekivad lumehelbed. Üksikud helbed võivad sisaldada isegi mitusada lumetähekest. Jäised pilveosakesed võivad suureneda ka nii, et neile satub langemisel
Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad. · Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid. Tavaliselt tekivad pilved troposfääris. Pilvede liigid Pilvide klassifikatsiooni aluseks võib võtta pilvede tekkimise ning arenemise protsessid (geneetiline klassifikatsioon), pilveelementide suuruse jt karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimuse (morfoloogiline klassifikatsioon).[1] Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarsele nomenklatuurile. [1] Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli
annaabi.ee 
