üsna teravalt piiritletud, sarnanedes tingimustest (tähtsaim sellega rünkpilvedele. Võivad moodustada kihitaolisi kogumeid. neist atmosfääri tasakaal) Vahel on pilveelemendid rünklikud omandada enam või isegi tornjad. kihilistele (stratiformis) või enam konvektiivsetele
Kui õhk tõuseb tekib veeaurukondents ja ning ta on taimele ebameeldiv ja halb soojusjuht, kui ta (vahepealse veeldumiseta)) tagajärjel. Pilvede pilvekesed. Edasi tekivad mõned pilved.Punkt kus front on kuiv. Liivamuldades O2 sisaldus suur, savi väike. klassifitseerimine- liigitatakse nende alumise pinna puutub kokku maapinnaga on 0 kraadi. Vaatleja kohale Sademed- tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 tekivad kiudpilved, ühest taeve suunast. Kui tekivad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle põhiliiki: 1.Ülemised pilved (6-10 km valge värvusega, kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved lähevad tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul läbipaistvad ning varjudeta) *kiudpilved (Cirrus Ci), üle kihtpilvedeks
valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Eef = Em Ea. Em maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, Ea maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. pikalaineline kiirgus. Kui Eaf on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Sademed - tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul (uduvihm, vihm, lumi, rahe jne). Sademete hulga all mõeldakse vedela veekihi paksust (mm 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura. Sademete teke pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt,
Ea – maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. δ – pikalaineline kiirgus. Kui Eaf on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui Cirrus (Ci), kiudrünkpilved – Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved – Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2-6km(pilved tihedamalt, kui teised väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Sademed - tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) – kõrgsünkpilved – Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved – Altostratus (As), takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul (uduvihm, vihm, lumi, rahe jne). Sademete hulga all mõeldakse 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad
Nähtavus 1-10 km. Värvuselt on hallikas. Ei tekita niiskustunnet nagu udu. · Sombud- koosnevad tahketest osakestest (tolmust, suitsust jne) ja on seega kuivad sumestused. Päike paistab läbi sombu kollakana või punakaskollakana. Kaugemal olevatele tumedatele esemetele annab somp sinaka varjundi. On tolmusomp, põuasomp, suitsusomp, linnasomp. Nähtavus tavaliselt üle 1 km, tiheda sombu korral ainult mõnikümmend meetrit. 9.Sademed,nende tekkemini ja liigid.Kui pilveelemendid suurenevad niivõrd,et nende raskus ületab õhu takistuse,siis langevad nad maapinnale:vihma,lume,rahe,teralume,uduvihma,lumekruupide,jäävihma,jm.kujul.Tekkemine:pi lveosakesed suurenevad:kondensatsiooni teel,sumblimatsiooni teel,ühinemise teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni teel.Liigid:Agregaatoleku järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lumi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi sademeteks(lumelörts,rahe koos vihmaga,jäävihm koos vihmaga)
arusaadav, et piisakestelt aurab vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. - Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise (koagulatsiooni) teel erineva suurusega piisakesed langevad erineva kiirusega, mistõttu esineb piisakeste kokkupõrkumisi. Selle tagajärjel piisakesed ühinevad, voolavad kokku, moodustades juba suurema piisa, mis langeb suurema kiirusega. - Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel ka tahked, so jäised langevad pilveelemendid, eriti suuremad, võivad põrkumisel mehhaaniliselt ühineda ja moodustada suuremaid osakesi. Enamasti koaguleeruvad nõela- või tähekujulised jääskeletid ja sealjuures mitte väga madalate temperatuuride juures. Tekivad lumehelbed. Üksikud helbed võivad sisaldada isegi mitusada lumetähekest. Jäised pilveosakesed võivad suureneda ka nii, et neile satub langemisel väikesei allajahtunud veepiisakesi. 33) Sademete liigitamine. AGREGAATOLEKU JÄRGI: *Vedelad (vihm ja uduvihm)
Sellised udud on nõgusa peegli kohale kinnitatud võimas pole näha ja müristamist pole kuulda. Kondensatioonituumadeks võivad olla: esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb lamp, mis annab tugeva valgussoja, sellest Sademed , nende tekkimine ja liigid. 1) Hügroskoopsed osakesed on neid tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi Kui pilveelemendid suurenevad niivõrd,et aktiivsemad, sest nad seovad külmumata meredel või jäälahvandustel. nurgamõõtja määratakse nurk maapinna nende raskus ületab õhu takistuse,siis tugevamini veeauru molekule. Adiabaatilise protsessi mõiste. vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga langevad nad
annaabi.ee 
