sajand tuli Indiast päris värv nimega Indigo, aga seda ei saanud kohe kasutada, vaid pidi mitu päeva uriinis leotama. Tuli potisinine värv. · 19. sajandil tulid vabrikuvärvid. ÕMBLEMINE naiste oluline käsitöö. Lõige oli lihtne. Nambanahk lõigati lambaraudadega ja õmmeldi sepanõelaga. · Ülerõivad lasti teha rätsepal. · Rõivaste kaunistamiseks oli aeganõudes ja töömahukas näputöö: 1) tikkimine metalltikand, lõngtikand 2) pilutamine aukmuster 3) pitskudumine nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits. · Tikandite ja pitsidega kaunistati eelkõige pidulikke naisterõivaid (tanud, käised, kraed). Hiljem ka voodilinu, käterätikuid. · Väga levinud oli silmkudumine. Populaarsemad olid lapakindad, millele kooti sisse kiri. · Vöökudumine arvatakse ka pärit olevad kunda kultuurist. · Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa.
• Mustika lehest ja rukkilillest saadi sinist värvi • 18. sajandil tuli värv nimega Indiga- tuli mitu päeva uriinis leotada • 19. sajandil tulid vabriku värvid. • Õblemine oluline käsitöö • Lambanahast oli lõige lihtne, lõigati lahti lamba raudadega ja õmmeldi kokku sepa nõeladega. Ülerõivad lasti teha rätssepal. • Rõivaste kaunistamiseks oli aega nõudev näputöö • Tikkimine- metalltikand, hiljem lõngtikand, pilutamine- mis tegi auk -mustri. • Pitskudumine- nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits. • Tikandite ja pitsidega kaunistati naiste pidulikke rõivaid • tanusid, kraed, • Hiljem hakati ka voodilinu, voodipesu ja käterätte kaunistama. • Levinud oli ka silmkudumine. • Populaarsemad kindad, millele kooti sisse kiri. • Ei ole teada kas muster pandi sinna nsm , või oli sel ka maagiline mõte. • Vöökudumine- Kunda kultuurist
kangakudumisele lähedane kiritehnika ehk korjatud kirjadega vööde kudumine. Silmkoes sukki ja kindaid kulus Eestile omase külma ja niiske kliima tõttu hulgaliselt. Eriti virgad kudujad olid saarte naised. Nagu mujalgi Euroopas, on ka eesti vanemaks silmkoetehnikaks nõelatehnika, mis 19. sajandil oli vähesel määral kasutusel vaid saartel ja Lõuna-Eestis. Kõige varasem Eestist pärit varrastel kootud ese on dateeritud 14. sajandisse. Rõivaste kaunistamine pilutamine, tikkimine ja pitsivalmistamine moodustas naiste näputööst üsna töömahuka osa. Käsitöötehnikad ja kaunistusvõtted ning ornamendid on saanud olulisi mõjutusi nii naaberrahvastelt kui ka linna- ja mõisakultuurist. Linna- ja mõisakäsitööliste vahendusel on hulk ajalooliste kunstistiilide elemente jõudnud ka eesti käsitöösse rahvakunsti. 19. sajandi teine pool tõi väga olulisi muudatusi Eesti küla elulaadi. Kodukäsitöö kõrval muutusid