piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad katedraalid selles stiilis on Prantsusmaal Chartres, Reims, Amiens ning Sainte-Chapelle. Saksamaal on gootiga tipiks Kölni toomkirik. Itaalias Doodzide palee Veneetsias. Londonis Westminster Abbey. Tihedalt levis ka gooti vaibakunst, kõige paremad piltvaibad olid Madalmaades. Kuulsaim piltvaipade sari on ,,Daam ükssarvega". Eestis kannab ka gootika pitserit Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast. Levinud on Niguliste kirikus suur peaaltar, mis telliti Saksamaalt Herman Rode käest. Samas kirikus võib näha Bernt Notke maali ,,surmatants", mis on 7,5 meetrit pikk. Sajandeid hiljem tuli ka pseudogooti stiil, mis levis tugevasti Inglismaal ja ka Eestimaa mõisnikud rajasid pseudogooti stiilis
Valitses lihtne vorm, ilu ja rikkalik dekoor. Andrea Mantegna "Püha Sebastian." Tunnus: tõsised, karmid näod. 2. ptk. Madalmaade renessanss Madalmaades oli maj. areng kiirem kui Itaalias. Inimese keha kujutamine oli teisejärguline, peamine oli hingeelu avamine. Põhiliselt tahvelmaalid ja maaliti isiklike kogemuste põhjal, ei üritatud luua kindlaid reegleid. Tähtsaim keskus oli Brügge, mis oli tööstus- ja kaubanduslinn. Kirjakeeleks prantsuse keel. Tähtsad olid piltvaipade töökojad. Miniatuurmaal Õitseng 14-15. saj. Keskuseks Pariis, kus töötas palju Madalmaade kunstnikke. Sealse maali koolkonna rajasid vennad van Eyckid. Nende ühine töö: Genti altar. Vennad Jan ja Hubert van Eyck. Avatud tiibadega altar. Hubert alustas altarimaali kallal tööd umbes 1420. a. 1432. a. lõpetas töö Jan. Koosneb 12 tahvlist, millest 8 e. tiivad on kaetud maalingutega kahelt poolt. Ülal vasakult Aadam, laulvad inglid, Neitsi Maarja, keskel
· teravad · inimesed on karmid · monumentaalne jõud · kuiv, kerge, asjalik, tugevalt toonitud plastilisus ja suure huvi perspektiiv ning lühenduste probleemide vastu. · "San Luca altar" · "Kristuse leinamine" · "Võidu Madonna" · "Parnassus" 3. peatükk Madalmaade maalikunst · inimese keha kujutamine oli eisejärguline · ei olnud kindlaid reegleid · kirjakeeleks prantsuskeel · tahvelmaalid · piltvaipade töökoda · tööstus ja kaubanduslinn Brucke (Brükke) Jan van Eycke · maalikoolkonna rajaja · maalis koos venna Hubert van Eyckega "Genti altar" i Alustades maali vasakult: Aadam, laulvad inglid, neitsimaarja, Jumal, ristija Johannes, musitseerivad inglid, Eeva. Alumises reas on Jumala kohtumõistjad, sõdalased, talle kummardamine/ohverdamine (lambatall - Jeesus Krisuse lunastava ohvri sümbol, neljast ilmakaarest lähenevad pühakud,
annaabi.ee 
