Kasutades Liivi orduriigi nõrkust, alustas Vene tsaar Ivan IV julm 1558. a. Jaanuaris rüüste- ja vallutussõda. Magnus oli viimane Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Hiljem sidus ta end enamiku maast vallutanud Vene tsaari Ivan Julmaga. Kui Ivan tema ootusi aga ei täitnud, siis sidus ta ennast lõpuks hoopis Poola kuninga Stefan Bathoryga, kelle vasallina ta oma lühikeseks jäänud elupäevad lõpetaski. 1560. aastatel viibis hertsog Magnus üldiselt Saaremaalt eemal, resideerides Kuramaal Piltenes. Sealset piiskopilinnust lasi ta tol ajal ka tuntavalt laiendada ja kindlustada. Samal ajal püüdis ta ka oma mõjuvõimu suurendada: kauples vend Frederik II-lt raha juurde ja püüdis 1567. aastal abiellu astuda Poola kuninga Sigismund II Augusti õe Anna Jagiellonicaga, kes oli temast 17 aastat vanem. Kaasavaraks soovis ta aga saada Üle-Väina Liivimaad, mis 1566. aastal oli Kuramaa hertsogi Gotthard Kettleri asehaldurivõimu alt ära võetud. Sigismund August ei pidanud abielu aga
Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1251/1253 1562/1563. Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, mida valitses Kuramaa piiskop. Piiskopkond asus Kura poolsaarel ning selle stift (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks. Selle keskus oli Piltenes, suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka Ruhnu saar. Piiskopkonna dlötseesi kuulusid orduvaldustest Kuldga ja Vindavi komtuurkonnad ning Grobia ja Kandava foogtkonnad. Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Ecclesia Osiliensis, saksa keeles Bistum Oesel- Wiek) oli katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi riik, mille territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tartu piiskopkonna moodustasid Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, suurusega umbes 9600 km²
üksikute sõjakäikude, mitte plaanipärase vallutuse jaoks. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Eestlased ei teinud lähemate naabritega koostööd. Ja lisaks venelased ei pidanud täpselt kinni kokkulepetest ja see halvas eestlaste kavandatud ettevõtmisi. 8.VANA LIIVIMAA RIIGID · Riigid: Saare-Lääne piiskopkond- keskus: Haapsalu/Kuressaare, Tartu peapiiskopkond- keskus: Tartu, Kuramaa piiskopkond- keskus: Piltenes, Riia peapiiskopkond-keskus: . · Maa valitsemine: Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Peagi said vasallid õiguse lääni pärandada isalt pojale ning hiljem ka tütardele. 14.sajandil läksid läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle. Läänistamata maade haldamiseks ja
annaabi.ee 
