käsitlemise kavale. Teave äraantavate laevaheitmete liigi ja koguse kohta tuleb sadama valdajale esitada: · vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist, kui sissesõidusadam on teada; · Laeva saabumisel tuleb esitada sadama valdajale teatis sissesõidusadamale. Laeva agent annab laeva sissesõidul sadamasse Veterinaar- ja Toiduametile teatise sadamas 7 äraantavate toidujäätmete kohta, näidates ära nende liigi ja koguse. Masinaruumi pilsivett ja õlisegust vett (pilsivett) saab ära anda sadama valdajaga lepingulises suhtes olevale ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale ööpäevaringselt. Prügi (tahkeid olmejäätmeid) saab ära anda jäätmeluba omavatele ettevõtjatele, kes peavad vajadusel korraldama ka sorteeritud jäätmete vastuvõtu. Ohtlikke jäätmeid on võimalik ära anda ohtlike jäätmete vastuvõtjatele. Sadamas ei saa ära anda laevade ballastvett. Laevaheitmete üleandmist organiseerib laeva agent.
osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik sinna mere poolt välja uhutud hukkunud veelinnud. Naftareostuse vältimiseks on seatud laevadele mitmeid nõudeid. Näiteks peavad olema tankerid topelt põhjaga, et vigastuse korral ei oleks ohtu et last merre voolab. Samuti ei tohi laevad lasta merre õlist pilsivett. Samuti on kehtestatud rangemad nõuded ohtlikumates piirkondades nagu ka Läänemeres. 6 KOKKUVÕTE Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel
maades 1972. aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik sinna mere poolt välja uhutud hukkunud veelinnud. Muidugi jälgitakse ja pannakse kirja ka ranniku seisund saastatus õliga ning saaste iseloom. ( Eesti Loodus 9/1999) Naftareostuse vältimiseks on seatud laevadele mitmeid nõudeid. Näiteks peavad olema tankerid topelt põhjaga, et vigastuse korral ei oleks ohtu et last merre voolab. Samuti ei tohi laevad lasta merre õlist pilsivett. Samuti on kehtestatud rangemad nõuded ohtlimumates piirkondades nagu ka Läänemere. Eestis tegeleb naftareostuse seirega piirivalve. Merereostuse avastamine toimub põhiliselt lennukiga õhuvaatlusi sooritades. Eestis puudub riiklik programm mereseire korraldamiseks ja õhuvaatluste planeerimine sõltub eeskätt selleks otstarbeks eraldatud rahast. Seetõttu varieeruvad lennutunnid aastate lõikes ega lähtu keskkonnariskide hinnangust, vaid pigem piirivalvamise eesmärkidest
Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva tihedusega osakestele erineva tsentrifugaaljõu tekitamine. Pidevalt töötava tsentrifugaalseparaatori leiutas esimesena 1878 aastal Carl Gustav. de Laval (1845 - 1913). Tsentrifugaalseparaatoriga võib eraldada kütusest ja õlist metallilisi mehaanilisi osakesi diameetriga üle 1 m ja mittemetallilisi tahkeid
Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. Tähtsaim lastimispiirkond on Pärsia laht, kust naftat viiakse peamiselt Euroopasse, Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse. Lisaks tankeriõnnetustele satub naftat merre ka mööda jõgesid (pool) või laevatsisternide pesemisvee või nn. pilsiveega (u. 1 milj. tonni). Kuigi Läänemeri, nagu ka paljud teised on nn. keelatud tsoon, kus pilsivett ei tohi merre lasta, juhtub siin igal aastal korduvaid reostusi. Läänemerre satub 50 000 ...100 000 t naftat peamiselt maalt või lekkivatelt laevadelt. Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t.