Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul. Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks, seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest st
3 meest. Sellest raskepärasest käsihöövlist on oma levimisel nähtavasti ette jõudnud XIX saj. Teisel poolel ilmunud ja üle maa tuntud samal põhimüttel töötav hobusemasin, mille tööjõudlus on kümme korda suurem(lõikab 30 000-50 000 pilbast päevas). Paar -kolmkümmend aastat tagasi hakkas seda aga oma korda kõrvale tõrjuma pilpalõikamine mootoriga. Iganenud käsitsi pilpakiskumine kadus Nõukogude Eestist, seda enam, et pilpaid hakkasid ühe rohkem asendama püsivamad katusekattematerjalid. Laastukatuse panemine. Foto Kristel Rattus, 2006. 3
● Mis pidi laastu soomused jooksevad, on näha laastu painutades. ● Tänapäevase laastulõikamismasinaga edeneb töö palju kiiremini. ● Et esimesi ridu oleks lihtsam lüüa, võib räästa alla paigutada ajutise ● Laaste ja pilpaid lüüakse katusele ühtemoodi ja peale vaadates on neil kahel väga räästarihtlaua, millele toetatakse laastude alumised otsad. raske vahet teha. ● Alumine rida lüüakse täispikkadest või poolikutest laastudest, mis asetatakse
" Eks pärnapuu kepp hakanudki kasvama. See pärn on väga suur ja jäme ja alt kolme sülla kõrguseni õõnsusega. Seda kepi mahapistmise lugu on rahvasuu üldistanud; veel mõnes muus kohas arvab rahvas Rootsi kuninga niisama olevat teinud. Teisendi järele löönud Peeter I ja Karl XII Nõo Pangodis mõõgad maa sisse. Peetri mõõk roostetanud ära, Raudpea mõõk jäänud haljaks. Rootsi kuninga mõõgast laseb rahvasuu Järve Jaani ennustada. Pilpaid teineteise peale pannes ja neid mõõkadeks nimetades ütleb ta, et kõige peal Rootsi kuninga mõõk seisab. Et Rootsi siin aga mingisuguse kohanimega ühendusesse ei astu, ei peata ma siin pikemalt, niisama vähe kui rahvasuus elavast ,,vanast heast Rootsi ajast" rohkem räägin. Teisendi järele löönud Karl XII ja Peeter I pärast rahutegemist kumbki tõlla tammise tiislipuu maa sisse püsti. Rootsi Raudpea tiislist kasvanud kahar tamm, Peetri tiisel mädanenud pea ära
annaabi.ee 
