...................................................... Jumalateenistuse kord........................................................................................................................ Koraal................................................................................................................................................. Ühehäälne.......................................................................................................................................... Pillisaade........................................................................................................................................... Paavst ................................................................................................................................................ Retsiteerimine................................................................................................... Psalmoodia....................................................................................
OOPER JA OOPERI AJALOOST Karmen Krivonogov 23.01.2016 Kadrina Kunstidekool Kuidas siiski ooper sündis? Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline Ooperi idee sündis oli teksti väljatoomine. 16. sajandi lõpul Firenzes. Kuidas siiski ooper sündis? 16.sajandi lõpul, renessansi (taassündi) ajastul käisid Firenzes koos kunstilembesed aadlikud, kes püüdsid kaasaegset kunsti muuta lihtsamaks ja mõistetavamaks. Suurt huvi tunti antiikkultuuri, k.a antiikteatri vastu
amaanilaulud(palutakse neilt abi haigete tervendamiseks) , nalja ja lastelaulud , mängulaulud. amaan nõid , preester. Euroameerika muusika Kõige rohkem on avaldanud mõju Briti kultuur. 80% inimestest räägib inglise keele. Seda nimetatakse angloameerikaks. Muusika traditsiooni kuuluvad Briti päritolu ballaadid ja mereteemalised laulud. Algselt esitati neid laule ühehäälselt ja ilma saateta. 19. Sajandist alates levis mitmehäälne laul ja pillisaade(akordion , kitarr , suupill , viiul , bandzo). 19. Sajandil sai populaarseks kauboilaulud. Kasutati saateks kitarri , suupilli , bandzot. Muusikastiil hillbilly arenes 20. Sajandil. Populaarsem pill fiidel(3-5 keelt). Mängiti tantsu saateks. Hiljem lisandusid bandzo ja kitarr. Hillbillyst arenes välja kantri ja vesteri stiil. Prantsusmaalt tuli cajuni muusikastiil(levis Kandas , USA-s). Mängisid tavaliselt 2 fiidlit ja lõõtspill. Afroameerika muusika
vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19
· sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga Uuem rahvalaul · Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad · meeste temaatika · naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast · vana eesti keelt enam ei ole · vemmalvärsi, paroodia kujul Rahvatantsud · Liigutused sarnanevad tööle · maagilise tähendusega tantsud tehti loomi järgi · Voore, Söör, Rühma, Paaris, Soolotants · Kihnu ratas, Mustjala pulmarong, Muhu kõverik, Labajala valss
Laulud: nt ,,Vastlapäeva laul", ,,Tulge tuld hoidma", ,,Kiik heas kohas", ,,Ilus neiu kiigel". o Tavandiväline lüürika Lüroeepiline laul laul, mis jääb vana ja uue vahele; seal esineb juba ühiskondlikke teemasid. (nt ,,Laul", ,,Anumate puhtus", ,,Humal", ,,Joodiku hobune", ,,Joodiku kojukutse", ,,Must naine") 18. sajandil tekkis vaimulik rahvalaul koraalitekstid, pillisaade. Kuulasime Triskele esituses : ,,Ma tänan Sind, et oled mind", ,,Kiitke jumalat", ,,Koju minna". Rahvapillid Rahvapill rahva looming, seda täiendatakse aja jooksul. (rahvuslik pill muutumatu) Pillid jagunevad rühmadesse heli tekitamise füüsi(ka)lise protsessi järgi: 1) idiofonid heli tekib pilli materjali jäikusest, selle vastu lüüakse. 2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe.
Regilaulude viisid olid traditsioonilised. Paljusid laule lauldi ühe viisiga, see aitas laule paremini meelde jätta. Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi. Vanasti nimetati regilaulu leeloks ning laulmist leelotamiseks. KUULA! Riimiline rahvalaul 18 saj. kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim ja värsside rühmitamine salmideks. Olulisemal kohal on nüüd soololaul ja pillisaade. oKUULA! MUINASJUTT Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti muinasjutte ajaviiteks. Sageli ei olnud muinasjutud mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjuttude tunnused:
motett keerulised teosed, haritlaste seltskonna laul, kõrgseltskonna ilmalik polüfooniline laul ars nova ajastu lõpp ars subtilior ajastu, mis ei sünnita uusi muusikavorme ega -zanre, iseloomustab õukondlikult peen ja maneerlik kunst MUUSIKA 14. SAJANDIL ITAALIAS trecento peen, ilmalik madrigal 2-häälne lauluvorm, mille teemaks on karjuseidüllid ja armastus caccia 3-häälne, lauluhäältes üks jahib teist kaanon + pillisaade Jacapo da Bologna tema madrigal on ainus säilinud Petrarca viis Giovanni da Cascia e Johannes de Florentia Fransesco Cadino oli pime muusik pole kirjutanud ühtegi vaimulikku teost, vaatamata sellele, et ta oli kirikutegelane PAROODIA MISSA põhilaulud ühendab tervikuks polüfooniline teos MOTETT võib laenata, mitte ise teha 4-häälsus polnud välja kujunenud: sopran, alt, tenor Oluline: 15. saj motett võetakse kirikusse tagasi
Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpus Itaalias, Firenzes. Esimese ooperi ,,Daphne" kirjutas Jacopo Peri 1597, esimene säilinud ooper on sama autori ,,Eurydike".Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti väljatoomine. Esimeseks suureks heliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kes üllitas esimese tervikliku teose. Monteverdi kasutas võtteid, mida kasutatakse ka järgnevatel sajanditel ooperi loomisel kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid. Kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper-ajaloolise/mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid
annaabi.ee 
